Enne kui kell lõi 0000 oli võlunumber 3, praegu 0006 on see juba 2:D

Mul käib pea ringi, ma ei tea millest, aga enne ta valutas nüüd käib ringi. Tegelikult ei tahtnud üldse seda mainida. Ausalt öeldes ma tunnen, et ei tahagi viimasel ajal blogiga rääkida. Iga korraga muutub see aina raskemaks, sest mu mõtted hakkavad vaikselt visanditesse koonduma ja korrata ennast siin on loll... see tähendaks mu mõtete lahkamist ja lihtsamaks koorimist.
Visandite all ma mõtlen ilge laadungi mõtteid ja iseloomustusi paberilipakatel, mille kokkupanemisel ja lihvimisel, kindlasti ka kärpimisel saaksime me kunagi tulevikus midagi seotut ja meid kõiki siduvat (äkki) raamatu näol. Ma ei panusta millegi ilge peale, aga praegu on see aeg, kui ma tõesti tahan panna ennast mingis mõttes proovile ja elada läbi rohkem kui ühe elu ja kui mitte elada siis tunnetada võimalikult sügavalt seda, mida võisite tunda teie ühtedes või teistes olukordadesse. Ma tahan mõista, kes me oleme ja mis meid seob.
Tänases päevas oli palju head, aga nüüd see shit bricks imelik seisund mõjub tuimestavalt...ja suur tänu Kessule mu unistuste jäätise, kakao, võiku, koogi ja jääkohvi eest.
Unistuste jäätisest nii palju, et nägin unes ilge shokolaadi jäätise, kastme ja vahukoorega- haha saingi Kehrwiederis dream come true. SWEET.