Reedel startisime umbes poole kuue paiku Haapsalu poole. Poiste livele ja muidu toredale üritusele. Kõik oli tore, sõit oli tunduvalt pikem, kui võis ettekujutada, aga see ei tähenda, et see halb oli. Pigem vastu pidi, sest kõneainet oli küll ja veel. Alustades igasugustest kinžallidest lõpetades mentidega.
Esimene peatus Haapsalus oli mõistagi Selveri ees, kui tavaar oli koos asusime See teatrit otsima... blabla... väiksed joogid ja üritusele.
Huvitav oli vaadata inimesi, nauditav oli lava ees seista, kurb oli vaadata kõiki selja tagant ja mõelda sellest, mis edasi saab, harjumatu oli süveneda taaskord mõtetesse, mis on nii suure vaevaga peast välja visatud.. vahelduse mõttes.
Mida kõike seal vahepeal ka ei juhtunud (nagu Arvi sünnipäeva otste lahti tegemine ja jogurtidraama), aga ühel hetkel me avastasime, et seisame üksi teatri ees... Kõik kinni ja puhtaks koristatud. Nagu mingit üritust polnudki olla.
Joogiste laste äpardused ja niisama mässamine viis meid lõpuks Posti baari ette, kust me lahkusime veidi enne kella kahte... Kell pool neli olime juba Tallinnas...
Tundub, et no big deal... aga tegelikult oli üks õige tripp.
Nv jäi küll lühikeseks, aga mitte mõttetuks.
Koolis pole tuhkagi muutunud. Uus direktor küll, aga kas uus tähendab ka paremat? Ei usu... ikkagi ei usu, kuigi mingil hetkel olid lootused üllatavalt laes. Kuidas on see võimalik, et inimesed ei saa üksteisest üldse aru... Miks see just koolis juhtub? Räägid neile ühest üritusest ja nad suruvad midagi muud peale...
Eks näis, aga ma kardan, et meie rebaste retsimine jääb ka tänavuaastal ära... selle asemel tuleks nii või teisiti mõni muu üritus, aga mis see muu siia puutub.. böäk.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar