A no ma räägiks ka veits unenägudest siis.. Mitte nii üksiksasjalikult nagu Liis aga veidike siiski.
Nägin kooli. Valgus oli hästi soe , ma kujutan ette, et see võis olla varakevadine hommik, aga tööpäev oli lõppenud ja kool oli õpilastest tühi. Ringi liikusid üksikud õpetajad, kellele ma esitasin kõigile sama küsimuse, kui nad kooli uksele tulid(ma ootasin seal ühte inimest), aga keegi ei vastanud mu küsimusele. Naeratasid viisakalt, nagu poleks päris täpselt aru saanud, mida ma küsisin ja siis ütlesid, et nad ei saa vastata sellele- vähemalt Teppo ütles seda. Ma kõndisin temaga natuke edasi ja püüdsin pinnida vastust, aga ütles, et tal pole õigust mulle öelda seda, mida ma kuulda tahtsin. Kui hakkasin jalutama tagasi kooli juurde helises kell ja aeg oli kooli tõusta.
Enne seda nö. tööpäeva lõppu ma istusin aari arvutiklassis ja vaatasin kuidas viimased õpetajad panevad mantleid selga, kuidagi rahulik oli olla ja isegi kui ma mõtlen sellele unenäole on nii hea tunne, aga ma ei saa aru, miks nad mulle ei vastanud. Vb nad teadsid, et ma tean seda õiget vastust. Vb. polnud neil tõesti õigust sellest rääkida, aga vb. polnud mul õigust kuulda seda kellegi võõra suust.

Bö. tavaline päeva oli, aga it's not a tumah...