neljapäev, 7. oktoober 2010

kesine

Mul on nostalgia mul on krambid sellest ja mõnikord on nii palju mõtteid ja kohati ka tundehooge, et ei saa hingata. Ei saa ja kõik. Seda enam, et paljud on saksamaal ja teisi ei näe päeva jooksul siis tekib kerge hüljatu tunne, kuigi see ei ole nii... See-eest on olnud meeletult mõtlemisaega ja ma pean sisutama igavaid ja venvaid tunde mõtete ja meenutustega ja seeläbi jõuan nostalgiani.. Mõtlemine on hea ja mõneti on see ka kasulik, aga samas on see kahjulik, see on väsitav ja nüristav...sest eilset päeva tagasi ei saa, kui väga ma ka ei tahaks.. mõne mälestuse algusest läks kõik mingil ajal allamäge ja kuidas ma tunnistan endale ikka ja jälle, et see on lihtsalt lost ja what's lost, is lost forever.
KOPP EES

1 kommentaar:

sirkel ütles ...

hello! Sorri, et ma täiesti nähtamatu olen ja minust-meist ei ole midagi kuulda olnud... Aga siin ei ole just eriti palju uudiseid. Sakslased läksid täna ära juba ja me oleme hetkel täiesti üksi siin. Õhtusöögi ajal saame kiiresti toitu kühveldada, röhitseda ja spagette loopida, sest keegi ei vaata pealt :D Aga muidu on väike väsimus peal..üleeile läks natuke halvasti alkoholiga, eile oli üldjoontes joogivaba õhtu, ju siis täna läheb uue hooga asjaks. Inimestevahelised suhted võtavad siin ikka natuke teistsugused mõõtmed kui tavaolukorras, seda on huvitav, samas natuke imelik või veider jälgida. Aga sellest lähemalt siis, kui näeme. Tahaks koju juba..tahaks rohelist teed ja oma teki alla ja tallinna uudiseid kuulda ja tuvipojaseid näha, imelik, aga ma igatsen kadriorgu, sest see teravate kividega metsatee on jooksmiseks liiga piinarikas, tahan hentsiga rääkida ja jälle väikestes kogustes toitu süüa :D a noh.. Mis seal ikka.. Liisa räägib vabal ajal ka juba saksa keeles ja ma hankisin omale lõpuks püksid ja jalavarjud :) niiet kõik on okei ja varsti oleme tagasi juba. Ole tubli ja tervita liisi, hentsi, aapu, kustit, egertit, liisut :)