Pole tükkaega jälle midagi arukat kirjutanud, aga ega ei kirjuta ka. Liiga vales tujus olen. Täpselt mingi mentaalse piiri peal, täpselt selles seisundis kui ei saa kaalutlemata midagi kirjutada, sest see võib olla liiga järsk ja hetkeliselt otsekohene. Sama on ka inimestega rääkides, kunagi ei tea millal flipin. Hästi ebameeldiv ja imelik.

Koolis ka ei käinud, aga parem oligi. Pikk uni ja üksi hängimine ei teinud liiga. Imelikud , äärmiselt imelikud unenäod oli sellei poolest.