teisipäev, 10. mai 2011

we don't have to be alone

2 tundi ja 19 min on jäänud mul veel magada, sest siis peab hakkama tööle sättima, aga mul ei ole und. Ma magasin megakaua ja ma ei tunne ennast üldse halvasti sellep. Nii hea oli tunda jälle niisama lesimise rõõmusid ja kella vaadates teha vaid lollakaid võidurõõmsaid grimasse. Millal ma viimati sain aega kasutamata jätta ja niisama surnut mängida? Ei mäleta. Ilus ilm oli. Päevitasin veits rõdul. Tähendab ma lihtsalt istusin arvutiga päikese käes, aga kodunt ma otseselt ei lahkunud.
Mu tööpäev lõppeb pool kolm ja kui mul kõik hästi läheb ostan uue kaamera endale ja lähen pildistama, sest seda ma ju olen nii kaua oodanud. Kui mul topelthästi läheb saan ka paar muud asja aetud ja ma väga loodan, et mul läheb just täna hästi.
Kindlasti jõuan mingi aeg ka kohvikusse ja ma loodan, et vähese une tõttu väga tuim ei ole, sest kahel järgneval päeval olen tööl õhtuni küllaga mitte poole viiest hommikul, aga mida ma öelda tahan on see, et järgnevatel päevadel ma ei saa väljas hängida. Vot. Endale tundub, et prioriteedid on suht paigas, jei.

Kommentaare ei ole: