Täna oli pikem ülikooli päev ja käisin igas loengus kuhu vähegi jõudsin. Olen endiselt kahe vahel, kas võtta see jutustamise kunst või mitte. Seal oleks vaja jutustada ja siis mulle õpetataks kogu seda õiget jutustamise asja, aga samas ei tea kah, kas ma otseselt sellist ainet tahan. Nii raske on otsustada kui miski asi nii tõmbab kui ka tõukab. Ma igast loengust ei räägi, aga viimane oli M. Lotmani Tekstianalüüs ja tule taevas appi kui hea see oli. Härra Lotman tõi nii vingeid paralleele ja näiteid oma loengu käigus, et me olime krampides ja märgade silmadega.. see oli tõesti päeva vaimukaim loeng. Ma otsustasin, et lendan sinna järgmisel nädalal ka ja siis otsustan kas võtan selle või piirdun Lotmani semiootikaga, mis tuleb mul nkn kevadel- kui ma ei eksi. Tal on lihtsalt vaimukuse kõrvalt ka vinge iroonia ja nii wataaafaaakid mõttekeerdkäigud, et sa ühtpidi kuulad suu lahti ja samas ragistad ikka suht julmalt ajusid.
Avastasin ka uusi inimesi täna, keda eile vb ei pannudki tähele. Sama seltskonnaga trippisime terve päev ringi ja kui homme kõhulihased valusad pole on maailmas midagi valesti, sest nii palju ja nii valjusti ja hüsteeriliselt pole ma juba jumal teab kui ammu naernud... Nali naljaks ja kõik on tore, aga selline päev võttis ka korralikult vässuks. Homme lähen ühte loengusse kindlasti, jutustamise kunsti osas ma kahtlen- mis homset puudutab ja ja ja maitea vb kiikan veel mõnesse loengusse, aga lebom päev tuleb kindlasti. Istun parem maha ja uurin neid õisi ja moodulite värke... Ilmselt helistan kellegi appi endale. Eks näis.
Mis puutub muidu ellu, siis eile vahetult enne magamajäämist külastas mind üks mõte, mille ma peaks tegelikult selgeks mõtlema ja rääkima ja kuidagi piiritlema vb isegi. Mitte midagi dramaatilist või kohutavaid tagajärgi toovat- samas mine sa tea kärbsest võib ju elevandi ka teha, aga ma lihtsalt ei usu, et see kord midagi viltu läheb. Hetkel pole seda vajadust või põhjust midagi vussi keerata, ühesõnaga tundub kuidagi väga vähetõenäoline, et ma saan praegu eraelu (sitane sõna) puudutavates küsimutes raskelt valesid liigutusi teha.
Vot... eluke ikka veereb...
(Peaks homme midagi ilusat endale ostma (vähe sellest et palgapäev selja taga, on surus Hellu mulle ka 10 geuri pildi eest ja ma olin nii ebaviisakas ja ei saanud temaga pikalt rääkida ja ja ja lasin tema autosõidu ka üle kui ta küüti pakkus, vot) Liis ma VIST külastan sind homme, kui otsustan ühe loengu kasuks siis oota kahe-kolme vahel, kui loenguid tuleb rohkem, kuhu lähen, oota veits peale kuute. Eks ma helistan või kirjutan...)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar