Nii latsekesed Maaša eile ei maninud vist, et jäi paduka alla, aga täna ärkas ta siis selle võrra haigemana, seega nagu alati haigena ta sureb. Selleks, et kompenseerida tervisest kurba tuju läksin shoppama ja sain endale koti millest ma ise sillas olen ja papud.
Täna käisin ainult ühes loengus ja KSG's. Pukk palus tervitada kõiki ja ta igatseb meid/teid. Pakkus, et võiksime kunagi kui ülikooli on sisseelatud ikkagi tarsile sõita. Muuseas tütar sai tal lapse isalt abieluettepaneku ja kõik on kena. Kui mees ettepaneku ärateinud oli ütles väike Sten ''Oh, kenad pulmad olid''.
Peale KSG'd jalutasin Vikiga kadriorus kuni tema läks oma bussi peale ja mina pöörasin ülikooli poole, kus sain KW's Raunoga kokku, kes tegi mulle süsteemid veidi selgemaks. Keset seletamist liitus meiega Liisa, kellele ma olin eelnevalt helistanud, ja me läksime rõõmsalt suitsetama. Lõpuks läks Rauno tööle ja meie liikusime linna, saime veel mõndadega kokku ja lõpuks läksid meie teed lahku, sest haigetel lastel on teised eelistused, midagi pole teha.
Kokkuvõttes maandusin Liisi tööl, kus sai Kallega paar toredat sõna vahetatud ja kus ta oma ukse nalja mulle tegi, kasutades minu haigusest tingitud ajuvabadust tuimalt ära.
Aga ei, ma olen endiselt rahul, kuigi haige ei taha küll pikalt olla, ma muutun ju emotsionaalseks ja vastikuks virisejaks. Hommikul tööle ja päeval loengusse, õhtul tutvumispeole, sest show must go on!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar