( rahuliku elu pilt )
Ühesõnaga läksin peale tööd loengusse, kus siis oli minu kord teha ettekannet ja ettekande lõpuni oli üks viis lauset rääkida veel ja setude koha peal hakkasin lampi naerma ja terve kultuuriteadlaste kamp hakkas ka naerma. Vaesed teised inimesed kes seda pealt vaatasid. Niipea kui ma maha rahunesin kuulsin jälle kuskilt selja tagant Rasmuse itsitamise katset, tema bassiga on itsitamine kindlasti võimalik, jaaaa ma purskasin uuesti ja kõik purskasid. Ma ei julgenud naermise ajal Veidemannile üldse otsa vaadata, sest olin kindel, et kohe saab mõõt täis ja ma lendan välja, aga ei ta ju viskas puid alla ka nii, et ühel hetkel said hingata vaid vähesed meist... Niisiis kolmas klass pääses valla, seega epic kursus on epic.
Terve tee koju itsistasin veel bussis... a hea oli.
Tahtsin eile õhtul teritada oma mentaalseid hambaid filosoofia vastu, aga ei milleks... INTERNET KADUS ÄRA!
Täna olen tööl, siis koju magama.
Homme ülikooli, koju, linna ja trippima...
HEA ON!
22.00
Kustutasin täna tööl vanu sõnumeid, mitte kõiki, aga enamuse ja eks ma lugesin seal üht-teist väga huvitavat ka... Ma ei tea paljud mäletavad seda Aabu staapi, mille hommikul jättis Eku kirja, et põgeneb ära Kanadasse ja siis selle kirja täis nutnud (kusjuures ma ärkasin veel tol hommikul just selle pisarate tekitamise peale (möirgamine käis kaasas lihtsalt), aga ei julgenud alla minna, sest teadsin, et rikun mingi plaani ära)- igatahes leidsin oma telefonis, sõnumite mustanditest sellise kirja: ''Anna teada siis kuidas lend möödus ja ma loodan, et Kanadas on soe, kui sinna jõuad.'' Tükkaega mõtlesin, miks ma seda ära ei saatnud ja vastus on väga lihtne. Ma olin selle kirja läbi lugenud ja uuesti magama läinud ja telefon käes jäin ma poole sõnumi pealt magama.
Pool elu oli seal sõnumite sees. Selline, mm, paras kroonika ja nagu ma juba mainisin, enamus läks ''ahju''. Pole vaja...liigume vaikselt edasi...
Mõtlesin täna igasuguste asjade peale ja küll on palju seda, mida ma ei tea ja vb ei saa iialgi teada. Küll on rohkesti seda, mida ma isegi oma parima tahtmise juures ei oskaks hetkel mõista ja on palju asju, mis ma tean, et ei muutu ja on asju mida ma loodan, et vb aastate pärast saan veel teada, kui mid see huvitab veel...
Aga mis siis nädalavehtusse puutub siis HALLOOO 3 paberit on veel, millest ühte olen terve aasta kaasas kandnud ja nüüd saabubki see tõehetk...Kolme päeva pärast astub super Snaiper ÜHE JALAGA HAUDA! Ma ei tea miks see nii biiiig diil on, aga loomulikult see on suur asi. Sünnipäev ei ole argipäev ja sünnipäev Tartus on vapsee one of a kind... Viimati sain olla Tartus paremal juhul 24 tundi ja no shit, et ma ei jaksa enam ära oodata ja ma igatsen ja õõõõõõõ. Siin Tallinnas võtavad Kultuuriteadlased ka šnapsi minu terviseks ööl vastu pühapäeva, kui toimub EHI pidu!
Järgmine kord kirjutan kui olen juba 20!
TAK!
22.00
Kustutasin täna tööl vanu sõnumeid, mitte kõiki, aga enamuse ja eks ma lugesin seal üht-teist väga huvitavat ka... Ma ei tea paljud mäletavad seda Aabu staapi, mille hommikul jättis Eku kirja, et põgeneb ära Kanadasse ja siis selle kirja täis nutnud (kusjuures ma ärkasin veel tol hommikul just selle pisarate tekitamise peale (möirgamine käis kaasas lihtsalt), aga ei julgenud alla minna, sest teadsin, et rikun mingi plaani ära)- igatahes leidsin oma telefonis, sõnumite mustanditest sellise kirja: ''Anna teada siis kuidas lend möödus ja ma loodan, et Kanadas on soe, kui sinna jõuad.'' Tükkaega mõtlesin, miks ma seda ära ei saatnud ja vastus on väga lihtne. Ma olin selle kirja läbi lugenud ja uuesti magama läinud ja telefon käes jäin ma poole sõnumi pealt magama.
Pool elu oli seal sõnumite sees. Selline, mm, paras kroonika ja nagu ma juba mainisin, enamus läks ''ahju''. Pole vaja...liigume vaikselt edasi...
Mõtlesin täna igasuguste asjade peale ja küll on palju seda, mida ma ei tea ja vb ei saa iialgi teada. Küll on rohkesti seda, mida ma isegi oma parima tahtmise juures ei oskaks hetkel mõista ja on palju asju, mis ma tean, et ei muutu ja on asju mida ma loodan, et vb aastate pärast saan veel teada, kui mid see huvitab veel...
Aga mis siis nädalavehtusse puutub siis HALLOOO 3 paberit on veel, millest ühte olen terve aasta kaasas kandnud ja nüüd saabubki see tõehetk...Kolme päeva pärast astub super Snaiper ÜHE JALAGA HAUDA! Ma ei tea miks see nii biiiig diil on, aga loomulikult see on suur asi. Sünnipäev ei ole argipäev ja sünnipäev Tartus on vapsee one of a kind... Viimati sain olla Tartus paremal juhul 24 tundi ja no shit, et ma ei jaksa enam ära oodata ja ma igatsen ja õõõõõõõ. Siin Tallinnas võtavad Kultuuriteadlased ka šnapsi minu terviseks ööl vastu pühapäeva, kui toimub EHI pidu!
Järgmine kord kirjutan kui olen juba 20!
TAK!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar