Tegelikult pole midagi suurt ja tähtsat juhtunud... Seitsme ajal jõudsin eile koju ja kui kell kaheksa voodile kukkusin jäin poole sõnumi kirjutamise pealt ka magama.
Hea tunne on, selline hea, mida ei ole kahju jagada. Pigem vastupidi on seda nii palju, et valaks terve ilma sellega üle, kuigi ma kardan sellist äärmuslikku tunnet jõudsin ma eile nii kaugele, et kuni on hea, ongi hea ja seda tuleb nautida, mitte mõtelda, mis kõik valesti minna võib, sest tuleb, mis tuleb ja ma ei saa ju sinna nkn midagi parata, vähemalt siis, kui ma tõesti tahtsin viimati midagi muuta, ei piisanud ei tahtest ega tegudest. See oli siis...
Mu sees on paradiis eksole.
Täna lähme Gertu ja Hannaga 5D kinno. Midagi peab ju tegema siis, kui kõik on kuskil Tartus, maal ja välismaal. Laura läheb ka Austriasse, seega ma vist saadangi iga päev kellegi ära... So sad.
Tartule ei anna ma enam ühtegi inimest ära...aitab kah.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar