If looks could kill...

Märtsi viimane päev- igati soe ja positiivne.

Hommik oli täis äpardusi ja haigutusi, ometigi kukkus päev normaalseks välja.

See oli tavaline koolipäev..suht hall päev..ei midagi tähelepanu väärset.

Inkas olid rühmad koos ,mis tegi olukorra mingil hetkel paremaks,humoorikamaks ja sama ei takistanud miski mul kuulata terve tunni muusikat.

Ma olen väsinud kuigi pole eriti midagi teinud.

Kui homme on venekeel koos, siis võib kohe lasta ennast maha.. jälle üks suur klassi kallal irisemise tund on tulekul.

Mornmornmorn.

Päike südames särab...

.. õnne tunne nii hea.
Kevad masendus on teemast väljas.
Ma loodan ,et nii see jääbki:D

Ma armastan.. vol.2

Jube nõme on minna koju ,kui vastu tulevad mingit jorsid kelle iga teine sõna on blj*t ja kes hakkvad käima pinda oma telefoni numbritega.

Vaatamata kõigele oli kunstikool jälle tasemel.Õnneks modell mõistis meid ja ei olnud pahane ,et me ei viitsinud teha tööd.

Mis me ikka tegime ,kui rääkisime juttu ja ma sodisin Kaido tööd.

Oli ka errriti naljakasid kohti nt. kui me vaatasime a.la päikeseloojangit Kaidoga ja sodisime akent ''nike'' märkidega ja mitte ainult..või kui meenutasime ukraina music idolit või ,kui õpetaja nägi kaido tööle tekkinuid niburõngaid ja hitleri vuntse.

Koju jõudsin hiljem kui tavaliselt ,aga see oli väärt.

Ma armastan..

Kunstikool teeb head.

Tuletasin täna meelde meie algset koosseisu ja mis on sellest kõigest jäänud.

Oma esimesest -ettevalmistusest ma nimesid ei mäleta eriti aga läksime Kristiinaga edasi ja nii see tuli välja:

2004/2005

1.Enrico

2.Kristiina S.

3.KristiinaR.

4.Mirjam R.

5.Mirjam M.

6.Merily

7.Reelika

8.Katrin

9.Rene

10.Emeric

11.Kaido

12.Mina

2007/2008

1.Mirjam M

2.Mirjam R.

3.Kristiina S.

4.Kristiina R.

5.Kaido

6.Katrin

7.Emeric

8.Rene

9.Oona

10.Mina

Ma ei kujuta enam ennast ette ilma selle koolita ja ka vastupidi.

Kõik seinad ja lõhutud põrandalauad on omad ja oma enda naeru täis.

See on parim koht kus olla masenduses või õnnes ,üksinda või seltskonnaga ja selles majas on niii palju võlu ja mälestusi ,et ei jätkuks ööd ega kahte ega tervet nädalat selleks, et kõigest jutustada.

Minu elu halvimatel aegadal leidsin just sealt lohutust -õpetajatelt ,sõpradelt, kõigilt- ja need kõik on saanud mu elu osaks.

Selles kollases majas aitavad isegi seinad.

Välimuselt väike maja peidab ennas nii palju ja see on nii kirjeldamatu.

Ka minu lõputöö hakkab nüüd varsti rääkima sellest, et igaüks keda me oma elus kohtame jätab meie silmadesse oma jälje...

Ma tean ,et ma ei unusta kunagi Meie praktikaid ja seda Prantsusmaa reisi ,mis oli üks paras õppetund ja ma olen selle eest nii tänulik.

Ma ei taha jätta mainimata ka meie perfekse naeratusega poissi Taavot ja Viilut ,kindlasti ka Danelit...

Kõik need igalpool ees mainitud nimed jäävadka seostuma selle väikese kollase majakesega ,kus ei õpetata ainult kunsti vaid näidatakse ka teistsugust elule lähenemist.

Ma hakkan muutuma sentimentaalseks ja seega ma lihtsalt ütlen :

Aitäh teile ,kes te olite alati kõrval, kui te vaid teaksite kuidas ma teid armastan:')

Soe

And I feel like I'm naked in front of the crowd

Cause these words are my diary screamin' out aloud
And I know that you'll use them however you want to.

But you can't jump the track

We're like cars on a cable

And life's like an hourglass glued to the table,

No one can find the rewind button now

Sing it if you understand...yeah breath

Korras päev ainult ,et hommikul ei saanud üldse ülesse.

Bussis istus mu kõrvale õpetaja kellega me tervitasime läbi aastate esimest korda.Peale eilset esinemist ta tundis mu ära ja mainis ,et varem tundusin ma tavaline õpilane ja nüüd ta näeb mind igal pool.

Mõnus tunne.

Kool möödus nii kiiresti ,et nüüd on juba tunne nagu midagi polekski toimunud.

Maja oli täna pooltühi ja tunnid kõigest 25 min. siiski ponud see mõtetu koolipäev.

Oli ka üllatusi.

Venekeel oli inimtühi ja ühiskonnas me tegime viktoriini.

Ma sain oma esimese kahe, lahe ju, ei. Ei kurvastaks eriti.

Peale kooli mängisime elise ja väikeste poistega lumesõda... poisid ei pidanud piiri ja ma sain jäätükiga näkku, niiet väikes sinikas põse peal..no ikka ei kurvastaks.

Naljakas oli , millal saab veel niimodi möllata, kui mitte praegu. Ma ei hakka ju ometi seitsmekümneselt püherduma lumes ja mängima lastega sõda, samas, mine tea.

Tulin koju võtsin krae vahelt peotäie lund välja ,vaatsin natuke telekat ja nüüd on mul igav kuna kunstikool on alles kell 4...kahjuks.

363r7

Kõik on väga hea, kui jätta välja osad üksikud pisikesed ebameeldivused.

Hommik oli eriti pikk ja ka lumi ei olnud täna nii ergutav ,kui eile. Lumi on ilus ,aga täna oli vaja midagi muud ,et hommik oleks täiuslik.

Kool tundus nii hall ja mõtetu, täna polnud just kõige parem päev mu elus.

Pipart lisas ka kontsert, kus ma pidin luuletust lugema...närv.

Enne kunstikooli väike lumesõda väikeste poistega oli just,kui päike tänases päevas, kui tundus ,et päev jääbki nii morniks.

Summer rain, you never know when it comes.

Kolm kuud täielikus õnnejunnis olemist maksavad nüüd kätte..

Mingil hetkel muutus situatsioon kontrollimatuks ,illusioon võttis kogu juhtimise enda kätte ja pähe jäi vaid paks udu ja mingisugused mälestused.

Peaks lihtsalt ülesaama ,aga see pole nii kerge kui kõlab.

Mitte midagi ei lähe enam peale.

On vaja midagi täiesti võõrast, uut ja shokeerivat.

Kõik mis oli on läinud kui liiv kätest, tagasi seda ei saa ,ega taha.

No ei ole piisavalt hea veel.

Mine või tükkideks säilitades rahu või minnes hulluks üksinda toas,tehes midagi selleks ,et aidata- vastu saad ikkagi aitäh asemel mhm ja viisaka ''palun'' asemel käskiva, kõguaeg midagi ootava tooni...kokkuvõttes kuuled sa võibolla ka aitäh ning sulgudesse jääb see idiootne '' sa oleks võinud teha paremini''

Sa teed vea ja saab tohutult pilkeid ja näitavaid sinupeale sõrmi, sa teed midagi hästi ja sind vaadatakse hindavalt mõttega ,et sul lihtslat vedas seekord.

See on rutiin ,sest kunagi ei kao need inimesed ,kes oskavad ainu nõuda ja arvustada -teistmoodi oleks elu igav.

***

Täna on nii ilus ilm.

Ma ei ole suur lume fänn ,aga kui lund tuleb sellistes elevandi kogustes on see niiii vinge ,kui just mitte perfektne.

Kõige rohkem ma tahaks praegu minna õue ja visata pikali kuskile hange sisse, teha memme ja million lumeinglit selle ümber.

Teatud põhjustel on see võimatu.

Aga iseenesest see ilu on see, mis paitab silma.

Kõige rohkem ma loodan ,et homme on see lumi veel maas..rohkem polegi vaja.

Koolis oli ka rahulik..teine füüsika muutus pikapeale tüütuks ja kell oli justkui seisma jäämas.

Ingliskeeles tekkis mulje ,et tundi oleks soojem teha õues, kui selles pimedas kamorkas ,mis tahab kanda klassi nime.

Ka õpetaja oli viimasepeal juttudega ,kuidas ta pani tüki oma särgist põlema selleks ,et vaadata kas see materjal hakkab sulama või läheb põlema.--->põlema läks.

See ongi vast mu päev.

Hakkab pihta!:)

Tänane hommik oli tõeline koolilapse hommik, jälle ei saa ülesse jälle on suurim vaenlane kõrva karjuv äratuskell.

Õhtul oli plaan selline , et örkan teen teed ja siis alles välja. No muidugi ''nii see oligi''.

Ma sain voodist lahti alles 7.10 ,siis oli kiire tavapärane skeem...dušš, riidesse välja.

Terve esimese tunni ma olin viiendal korrusel kuskil üksikus klassis -lõikasin plakatit ja laulsin midagi oma nina alla.

Terve teise tunni me kirjutasime keemia tööd mille viimase ülesande ma jõudsin teha vaid poole peale.

Geograafia oli järjepidev jutuajamine x-teemadel H.-ga..ja ma ei kujuta ette mis ma teeksin ilma temata nendel hullumeelsuseni igavatel tundidel.

Ajalugu- ei kommenteeri.

Hahaha...põgenesime Tikkri eest kõik aulasse konversnsi proovi vaatama, homme saame ehk sõimata.

Konverensi proov oli 2 tundi ja peale seda pidi toimuma saksa keele juubelile pühendatud kontserdi proov.

Ma ei tea ,kas kurvastuseks või õnneks pean mina esinema oma luuletusega ainult 7-9te klasside aktusel.

Kusjuures proovis ei olnud mingit esinemishirmu ,mis tavaliselt ikkagi tahab tulla ja süüa mind kogu esinemisaja seest.

Ma lugesin luuletust mõeldes sellel ,et tuleks hankida endale prillid ,sest ma ei näinud kaugel istuvate inimeste nägusid piisavalt teravalt ,et püüda nende pilke.

Vot takoine päev.

Umpalumpa.

Selline tunne nagu vaheaega polekski olnud. Hea oli tulla kooli, mitte enam pimedas vaid nüüd juba mõnusas päikesekuma hommikusel valgusel koos linnulauluga.
Täna ei häirinud see ei tea milleks maha sadanud lumi, see just lisas värskust ja hommikul oli tuju täiega laes.
8 tundi möödusid kuidagi kiiresti ,ei jõudnudki märgata, kui käes olid juba kaks viimast tööõpetust.
Enne tööõpetusi kohtasime koolipeal E.Piiberit väga WTFWTFWTF oli kuigi ,kui elise tuli teiste ette oli reaktsioon ootamuta nimelt seda ei olnud ,nägi välja nii ''mmm sa tulid kooli, pole ammu näinud, tsau, mine ära nüüd''.
Peale tööõpetusi läksin koju mõtlesin ,e pikutan ja lähen kkooli, no ei ma jäin ju magama..ah käib kah.
Mulle sobib.

1.41-1.42

Ikka olen sõber selle ''plakatiga'' mis ei taha üldse normaalseks hakata.
Valge on otsas, ja tahaks magada.

Me and my homies are....

Nii jube , homme kooli..homme on esmaspäev, kõige jubedam nädalapäev.

Pealegi nagu eile selgus oli meile antud kodutöö saksakeeles, niet peaksin veel sellega ka tegelema.

Sama moodi ootab mind veel ees mu''eluplakat'' kooli viiendale korrusele ja kusjuures mul pole üldse mõtteid.

Laske mu maha.

Homme on vaja veel näidata oma nägu ka kunstikoolis kuna mu lõputöö vajab veel ühte lateksi kihti.

ohgod!

terve päev Hoobastank - If Only

Let it be.

Ei midagi erilist läksime A. ja T.-ga M.-i juurde istusime ootasime kuni ta sätib ennast siis läksime jälle linna...käisime paaris kohas ja pmts ma ei viitsinud enam jamada läksin kümneks koju.

Nii igav see oligi.

Unes nägin T.-d ja mõtlesin ,et ma ikkagi täiega igatsen teda- unes ta lavastas mingit tantsu laeva peal.

Käisin veel koolis ka ja sain kehka kolme kuna ei osanud hüppenööriga hüpata ja matemaatika ja kunst jäid ära.

Karm on näha vaheajal unes kooli.

Täna.

Ärkasin ei tea mis kell natuke haige peaga peale unenägudes veedetud ööd.

Mõtlesin natuke nähtu üle ja minu hommik jätkus tavapäraste protseduuridega.

Kella kahe paiku helises üksekell ja sisse sadasid ootamatud külalised, keda pidin kannatama vähemalt tund aega.

Kui külalised olid läinud panin riidesse ja läksin õue, niisama välja.

Ei võtnud kaasa ei raha ega telefoni ja läksin jalgsi linna..niisama iseendaga..tegin vanalinnale tiiru peale ja siis koju seekord mitte enam jala vaid autoga..ema oli arasjagu ka linnas ja me saime virus kokku.

Mul on nii äge ensetunne praegu ,et ma jääkski siia niimodi istuma.

Päeva esimene pool.

Hommik algas mul kell 11 vist.

Unes sain peksa putkamüüalt sest ei andnud talle täpset raha, iilge fat-so oli ja ma lihtsalt ei saanud vastu panna.

Kell 12...või mingi kelle helistas M. ja ütles, et ei jõua üheks linna niiet saime kokku kell 2..

Hommik jätkus nagu alati (pudigaga- tore kirjaviga tuli, niiet las ta olla...ma mõtlesin pudingit tegelikult) ja duššiga seejärel riiete sobitamisega ja õue minemisega..üle pika aja panin teksad jalga, ei tea mis mind sundis seda tegema.

Jalutasin kuskile x-peatusesse kuna ilm on nii ilus ja ma ainult jalutakski.

Sõitsin natuke bussiga siis pidin istuma ümber trammi peale..see oli kergelt kohutav..tekkis tunne ,et kõik pensionärid tunnevad üksteist.

Terve tramm oli täis ainult vanade tädikeste (loe: loomade) kisa, jutt oli selline: ,,Sain pensioni kätte , see on mul 4700 eek lähen turule ostan juustu nüüd.'' ja siis tuli teiste muttide karjumine veel peale ,et kuidas nii nemad saavad ainult 4500 kuus.

Kui jõudsime Stockmani peatusesse tulid peale mingid extra sexod italjanod ja vanamutikesed kataputeerusid, ning saabus jumalik vaikus.

Järgmises peatuses läksin välja ja saimegi M.-ga ilumaailmas kokku ja juba me otsisime kohta kus istuda.

Peatus toimus Magic Cafes kus me veetsime järgmised 3,5 tundi rääkides ja juues mingit lahedat teed ,mille ma ei saanud maha mitte ajada.

Vot...nüüd jälle linna...millalgi ka vb.

InTheMorningYouKnowWeWontRememberAThing

Ma ei mäleta mida ma just kirjutada tahtsin, aga sellegipoolest on tore näha ennast orjana unes.

Ja üldse ma ei saa aru millest mu selg valutab ja kõik on kurjad ja miks toimuvad maailmas sõjad ja kust tulevad lapsed, miks neid ei too kured või karud või kapsad või koerad või seened, misiganes.

Miks mu sall pole veel valmis ,miks ma olen nii laisk ja kas mul üldse jätkub lõnga ,et sall lõpetada ilma lõnga juurdeostmata.....what?

Pohhui, head ööd.

13.10.2084

Naaaa ma ikkagi ei hakka oma elulugu siia kirjutama, pole vaja.

Lõpp oleks igatahes selline ,et ma sureksin 92 aastaselt oma Beverly Hillsi villas.
Ma suren mürgitusse, mind mürgitab ära üks teenritest , sellest saadakse teada alles siis kui südametunnistus sunnib teenril laskma ennast maha ja tema surnukeha kõrval leitakse kiri ülestunnistustega.

Hah..vot..

**********

Kuna mu päeva moodustas täna magamine ja teleka vaatamine siis pole mul midagi ka kirjutada.

Rohelised mehikesed...

It's a greeeeit success!

Mu hommik algas esimese äratuskella tilisemisega ja jätkus veel viie taolise tilinaga , lõpuks ma tõusin voodist pool 11.

Rääkides telefoniga ma roomasin kööki ja võtsin külmikust mi special jogurt-punase tee ja granaadi oma-mmm.

Panin toru ära peale kümne minutilist kõnet I.-ga ja kähku pessu nii kell oli juba 11.00.

Pesust väja-> juuksed kuivaks-> riided selga-> ehitus ABC-sse->R.-i juurde.

R.-i juures kõne Elisele , ok tuhat kõnet.

#1

Elise: Hallo!

mina: Kus sa oled?

E.: Kodus, varsti välja. Käin poest läbi siis bussile.

mina: ok tsau.

mõne aja pärast...

#2

E.: Ma kohe jõuan varsti kohale, tsau!

kohe peale teist kõnet...

#3

E.: Jaaa?

mina: Võtsid söed kaasa?

E. Jah.

mina: Kas sa oled veel kodus?

E.: mmjah(eriti vaikselt)

mõne aja pärast...

#4

E.: Jaaa Maria(eriti tüdinud)

mina: too juua ka midagi.

E.: Ok ,tsau.

Jaa siis ta jõudis poole kaheks kohale.

Istusime, saime sõbraks piibuga ja muusikaga ja millega iganes veel ja siis telekaga ja siis ma pidin lahkuma kunstikooli.

Kunstikoolis ma alustasin oma lõputööga!

Tegin hiiglasliku papi lateksiga üle, oh õnne.

Esmaspäeval lähen teen veel ühe korra üle.

Ühesõnaga lõpetasime K.-ga ma ei mäelata mis kell . seitse läbi?

Igatahes siis koju ja teleka ette ja siia ja homme hommikul ma panen siia kirja oma tulevase eluloo!

Praegu ma olen laisk ja väsinud ja ....mida kõike veel.

Homme on vaba päev ja ma ei kavatsegi homme midagi teha.

Mermeid cow

Päeva algus oli ikka õige.

Nagu ma mainisin eelnevalt pidin ma täna minema oma kahe seltsilisega Järveotsa gümn.-i katsetele ja noh , midagi pidi ju valesti minema, nimelt I. magas sisse.

Poleks ju midagi ,kui I. poleks olnud ainuke kes sina teed teadis.

Ma olen nii laisk ja ei viiti rääkida mis vahepeal oli ja keda me K.-ga kohtasime ,aga lõpptulemusena kooli me siiski jõudsime sihtpunkti.

Tegime kirjaliku osa ära ja läksime otsima maaliklassi, kus meie üllatuseks ootas meid M. ja natüürmort plastmass pirnide ja sidruniga.

Kui tööd olid lõpetatud suundusime Kaubamaja juurde ,kus meid ootas K. , et minna koos kuskile istuma.

Enne seda kui me St. Patricks pubisse jõudsime käisime K. juurest ja K2. isa töö juutesr läbi, mõlemad võtsid raha.

Noh ja siis sööma!

Heaaaaaa...mõnus istumine...

Niii hea jälle:D

Hetked ,mis tõestavad ,et elu on ilus!

Noh ja kirsikeseks sellel jäätisele oli K. kõne ,et teda attakib jälle mingi budda'n'shit, kuidas siis selleta.

Damn good!

***

Homme kunstikooli aga enne seda peaks osta endale valsi! Ei tohi unustada!

Stop!

Ma tunnen ennast jumala idioodina. Kõik on ju korras tegelikult ja mul on elukonflikt siin endaga ,ei tahaks nagu üldse rahulik olla.

Närv pole juba ammu nii koos olnud ja noh ma üritan teha ikka nii ,et keegi ei saaks aru ,et mul käib sõda sees ja vahest on üpris raske ,sest tahaks ikka ülbitseda ja...tore tunne,tõsiselt.

Inimene tuleb ikkagi ahvist nagu ma aru saan.

Vot nii ma olengi terve päeva elanud välja oma stressipalli peal.

Pealegi on ilm nii paha ,et seda ei tahaks nagu ilmaks nimetadagi ja hommikul oli pea nii raske ,et täna oli kohe selge- istun kodus!

Lõpuks sain ühendust K.-ga ja tuju muutus paremaks vaatamata sellele ,et ta pidi jälle ära jooksma.

Eino muidugi üritati mulle ajada sisse sellist teemat ,et planeediseisud on nii ,et kalad on x-kohas amburiga ja kaalud ka seal kuskil vasakul nurga taga, aga get real..mind see ei huvita..

**********************************

Homme siis Järveotsa hommikul ja pärastlõunal K.-ga välja arvatavasti ja õhtul...seda veel ei tea.

Nostalgia

Vaatasin ühte kurka pilti ja kujutasin ette ,kuidas ma iga kord istusn seal sillal, üksinda või sõbraga ja mõtlesin ,et ei taha kunagi sealt enam minema. Just selle samal sillal ma unustaksin ennast ära ja istuksin seal mõeldes oma elu lõpuni ,vaadates metsa, kalu vees ja teiselt sillalt päikeseloojudes hüppavaid vette inimesi.

Ma tahan istuda jälle seal lõkke ees visates haigeid nalju Daneliga või ei pea just lõkke ees õpetajate majas emomine oli ka ok arvestades seda ,et D. ei oska emoda.

Ma tahan jälle seda ööd ,kui Kristiina läks otsima meid E.-ga järve äärde, poh*ui ,et me olime suht seina taga.

Tahaks seda näljaööd kui poisid tulid oma kelloksibatoonidega mõnitama.

Kuradi palju asju tahaks!

See aasta kurkat meil njetu, mingismõttes on kahju ,aga teiselt poolt ka kooseis poleks enam sama.

Viilup karjub Kaidole:,, Mingi!'' (fakk Peeter ei luba ropendada) jätkab,, Mingi lehm oled vä?''

ŠhuŠh!

Oh Glory!

Magasin täna nii korralikult välja ,kui korralikult üldse saab ja see järel olin päeva läbi kodus.
Nii haige ilm ,et ega eriti ei taha küll kuskile minna. Põhiline tegevus oli ikkagi teleka vaatamine, kui oli mida vaadata ja kui ei olnud siis asendas telekat niisama tühja passimine ja mõtlemine.
Käis läbi mõte ,et kui see nn. pikim veerand läks nii kiiresti ,mis saab siis järgmise veerandiga.
Ma ei taha siisi lõpetamisele mõelda.
***
Kristiina!
Mul on vaja sinuga rääkida, niiet leia mulle vaheajal aega! Niikuinii loed seda:D
Läheks Jürisse?:O

***
Agaaa esmaspäeval siis Järveotsa kooli katsele-kunsti klassi ,niiet peaks endale uued värvid ostma.
Teisipäeval kunstikooli, lõputööd peab ka natuke tegema. Enne kunstikooli kuskile istuma ka loomulikult ja õhtul ilmselt ka välja.
Rohkem kindlaid plaane järgmisele nädalale praegu ei ole, seda küll mitte kauaks;)

Space junk vol.2

Vahest ma ei saa asjadest aru.

Selline kahevahel tunne on..umbes nagu kuskil peol ,et pole põhjust jääda ja pole põhjust ära minna.

Pohhuism pole vist lahendus, niiet see varjant jääb välja.

Ma avastasin ,et kui mõõt saab täis siis jätab kõik külmaks...praegu on seda külmaverelisust vaja.

Kõik veel muutub tuhat korda, jaaaa, aga ...oeh.

Jubehea päev oli vaatamata kõigele...nii palju naerda ja järjest ka veel. See on ikkagi elamus.

Naer on hea.

Peale kooli siis teisse kooli katsetele ja sellest ma eriti rääkida ei viitsi..noh see polnud midagi suurt..a.la matem, eesti ja inglise keele test vm.

Kunstikool!

Vapsee, seal sai laiska mängida...mis kõige tipuks kõik vetsud olid umbes ja põrandast tuli välja vett, ma ei tee nalja.

Nagu õudukas, lambist hakkas vesi mingist x-praost välja tulema:O fishy..

Kaidoga tegime ka toredat nalja ja...oh seda kunstikooli küll.

Kahju ,et Petja reisil, ma tahtsin temaga rääkida:(..:D

Muide täna lõppes veerand ja ma olen liiga väsinud ,et olla õnnelik. Kõik lõppes kuidagi nii kiiresti ,et ise ka ei pannud tähele...E.-l on õigus, me käisime alla.

I'm a liar

It's my secret no on knows

I'm a liar

Yeah, I know it doesn't show

No, I don't miss you anymore

No, I don't think of you

It's such a game to seem adored

No, I don't love you anymore

I'm a liar

Yeah, I've given up my wings

I'm a liar

They were only wax and string

No, I don't miss you anymore

No, I don't think of you

It's such a game to seem adored

No, I don't love you anymore

No, I don't think of you

No, I don't love you anymore

No, I don't think of you

No, I don't love you anymore

No, I don't think of you

I don't love you

kosmose praht

Täna oli meil proovieksam eesti keeles.

Suhteliselt igav kirjandi teema oli, õigemini kindlat teemat ei olnud aga kirjand pidi olema seotud koolivägivallaga.

Saast.

Lõpetasin suht viimaste hulgas, lugesin kirjandit mustmiljon korda läbi.

Nii hea on ikka siis kui ei pea midagi õppima kodus, lihtsalt lebod ja loed vahepeal vaatad telekat siis jälle loed ja siis ongi tuduaeg.

Kunstikoolis ei käinud, kuna pole siiani endale valsimuretsenud ja ei saa ilma selleta lõputööd alustada.

Kristiina saatis sõnumi, et Daneli naine(modell Maria kellest mul peaks siin kuskil blogis ka pilt olema)sööd õpetajat, õigemini õpeaja närve, aga vahet ju ei ole...teeb sama välja.

Kudusin täna nii palju ,et tuli niiiiiii räme peavalu ,et laske mind maha.

Nu sto veel?

Ma pakun ,et ma ei võta homme midagi kooli kaasa..mis mõttega niikuinii lebome...ai vb kui võtangi midagi siis see midagi on seotud matemaatikaga.

Aiaiaiiaiiiiaiiiiii, miks pani muusika õpetaja mu a.la plakati(sodipaberi) oma klassi ülesse:O:O

Hah õnneks nime pole peal ja ega õpetaja ei tea ka, kes selle tegi.

Dumdumdum.

baaaaaaaa....nanananananananannaa

Head päevad on olnud, eile ja täna.
Koolis oli täna eriti vaba päev...3 tundi viiest me vaatasime filme..alguses inglise-s siis saksa keeles.
Ovvv. päeva lause:

,,Peace is the way to Übi,
beer and vodka to Drell.''
Peale kooli käisime riigikogus. Täiega lahedad laed on seal igalpool ja üldse võik meie kool ka selline olla. Lõhnas ka niiii hästi.
NoMaEiTea.
Homme meil proovieksam eesti keeles, peaks kordama mõisteid ja värke.
Oeh.

Dou!

No mis kurat tal viga on...oooooooohhhhhh niu, jube.

***

Kehkas oli õpetajal jälle kaka*äda, ok me naersime jah seal valjusti ,aga kehka ei ole ju see aine, kus naermine segab õpetamist,sedaenam ,et teised mängisid lihtsalt võrkpalli.

***

Siis see luuetuse esitamine, täielik häma peaks mainima.

***

Niisiis, ma lähen füüsikaks õppima(I)

ZZZZZZ

Raamatu,tee,füüsika , une ja arvuti päev.

Koristasin kõik mida korsiatada andis ära ja nüüdnaudin muusikat ja silma tulevat und.

Ei teagi kas minna magama.

Kodus veedetud pühapäevad lähevad kuidagi eriti kiiresti kell on juba 5 :O

Tahaks juba homset tööõpetust, tahaks salli.

Oi ma ma pole ajalugu veel õppinud..aega on.

Ei täna on hea vaheldus pikale töönädalale.

Niiet ma veel natukeseks magama ja ...:D

Täna võib luksust lubada.

Aaa unes ajas mind terve öö telekas taga(Y)

Sest et ma armastan tänast päeva!

Ma teadsin juba hommikust ,et tänane päev tuleb hea, sest ainult heal päeval ma võin magada poole üheni. Oleks kauemgi maganud ,aga naabrid teevad remonti ja magamine muutus absurdseks.

Tõusin panin kohe arvuti ka tööle ja niiinii hea oli lugeda kõiki neid naistepäeva puhul kirjutatud soove.

Helistasin Krissule leppisime aja ,millal same kokku.

Siis rääkisin veel Milluga , sest temaga pidime ka kokku saama.

Ühesõnaga käisin pesus ,sättisin ja siis linna!

Viru ees sain maa all laheda emateab.ee põlle. Alati on hea saada asju tasuta, ükskõik mis asi see ka ei oleks.

Kuna nagu hiljem selgus pidi Mirjam hilinema oli meil Krissuga rohkem aega ja nii me läksimegi alguses lõngapoodi, kus ma ostsin eluilusa vaarika värvi lõnga....''OOTA LAS MA SEEDIN NATUKE''.

Seejärel ootas meid viru kosmeetika osakond ,kus tuli rämeeeeee tahtmine teha tasuta sonksi.

Noh me Krissuga õiged naised saame mida me tahame...tänu Krissule muidugi.

Niisis mulle tegi soengut Lauri Pedaja ja Krissule üks lahe tüdruk...Jube naljakas oli, Lauri rääkis lahedat juttu, kõik said oma naeruportsu..aaa siis me saime koos laulda ka!

Lauri tahtis teha mulle harja ja mul oli nii suur kiusatus nõustuda aga me piirdusime lihtsa kergelt tupeeritud (Krissu keeles tupeleeritud) soenguga mis mõne tunni vältel ära vajus.

Suva ju..mõte luges me veetsime need vabad pool tundi viimase peal. Haha..Lauri pidi vahepeal andma tüdrukutele autogrammi niiet sellel hetkel olin ma eriti uhke et ta mulle sonksi teeb:D

Krissu sai natuke hiljem valmis ja selle ajaga jõudis L. mängida nikotiinikut ja kui ta tagasi tuli jagas meile roosid.Need läksid hiljem loomulikult Mirjamile.Nii see oli meil juba 15.30 kui Mirjam helistas ja ütles et ootab meid noorte maailma ees.Me jooksime K.-ga kähku tiimarisse ja ostsime ümbriku raha jaoks.
Hahh kui me tulime Krissuga noortem. ette avastasime ,et Mirjam tõmbas jälle ligi mingi usufriigi ,kes tahtis et M. talt raamatu ostaks.

Mina: nii Mirjam suva ära anna talle see raamat tagasi ,suva ju.

Friik: eiei ma pean minema nüüd ja ma võtan selle raamatu ka ,sest see maksab raha ja ...blablabla...

Nii me saimegi si*ast lahti. Asi pole usus asi on rahas, mida pidigi tõestama.

Järgmine peatus Apollo.

Seal me jõime kohvi ja ootasime Iirist. Ootama ei pidanudki kaua.

Nii me istusimegi nüüd juba neljakesi järsku tuli selle kohviku teenindaja ja tõi Iirisele suurest austusest tasuta kohvi. Nii armas oli.

Aeg läks edasi ja nüüd pidime me suunduma söögikohta..enne seda kirjutas Iiris oma pokemoni raha peale oma autogrammi ja tänu ning viis ''raha'' teenindajale. See oli jälle niii nunnu.

Aaaa ja enne äraminekut tõi meile kõigile üks poiss valged tulbid.(L)

Soooo nii me trippisimegi juba Pizza Amerikanasse.

Seal ründas meie ajusid mingisugume X-Kevin.

Igatahes natuke rõvetsemist, nalja ,söömist(palju), apelsini mahlas..ja Krissu tomati(iu)mahl.

Ja kui lühidalt siis:

Iiris läks stuudiosse tagasi.

Meie (mina ,Kristiina ja Mirjam) läksime esialgu ühte ehetepoodi ja seejärel virru , jällegi kõigepealt expressionisse,kus siis ma sain endale toolikujulised kõrvarõngad,mitte ilma K. ja M. abita.

Hakkasin minema juba koju ,kui helistas T. soovis head naistepäeva ja küsis kus ma olen .Suureks vedamiseks oli ta ka parasjagu Viru lähedal ja ma ootasin siis teda oma bussipeatuses.

Mõne minuti pärast tuli ta juba mulle vastu ilusate tulpidega ,me rääkisime natukene juttu ja oligi aeg minna koju.

Täna oli niiiiiiiiiiii hea päev ,et see ei ole lihtsalt normaalne.

TÕELINE NAISTEPÄEV! PARIM NAISTEPÄEV!

No was?

Hommikud, issand kuidas ma vihkan neid hommikuid.

Nii hea on ärgata vaadata ,et kell on alles 6 ,panna silmad kinni ja tripida uuesti unedemaale.

Ei ,sellist luksust võib lubada ainult nädalavahetusel, kui sedagi.
Ühesõnaga ,tänane hommik oli eriline juhus .Ma ärkasin mõttega ,et selle voodiga olen nüüdsest küll kokku kasvanud, kui valus see ka ei olnud ,kool kutsus ja siin ma jooksingi juba bussil sabas.
Esimesed kolm tundi koolis möödusid lämbudes naerust pingi all ja viimased kolm juba natukene tõsisemalt..(viimased olid 2*matem ja füüsika)
Kusjuures füüsikas võtsime jälle katkised asjad, küll lamp oli läbipõlenud ,küll patarei tühi ,aga töö saime tehtud.
Küsisin füüsika õpetajalt , kas tohib teha järeltööd teisip. Millele sain vastuse küll ja aga õpetaja mainis ka ,et minu lood ei ole just kõige paremad...Mind polnud ju täpselt siis kooli kui toimusid 2 viimast tööd...Kord oli arsti vastuvõtt, mida ma ootasin nii kaua ,kord reis.
Ah mida ma õigustan..lihtsalt olukord on siiski allakeskmise.
See pissis natuke...ok palju.
Jah kõike saab veel parandada, aga selles olukorras on mul kalduvus kalduda äärmustesse ja mitte just kõige ilusamatesse...
Nädalavahetusel pean kõige muu kõrval siis õppima väga hästi füüsikat.
Vot nii...
''KÕIK SAAB KORDA''
...hiljem siis kunstikooli...see tõstab kindlasti tuju.

im back home...

Ouuu ma ei tea millest alustada..
..algusest siis...
Ma oln nii loll lammas kuubis ,et ma ei tea kui loll ma olen ja ma vihkan ennast, kuidas ma võisin unustada ära Mirru sünnipäeva.
Mäletan, kui rõve oli minul ,kui inimesed kellelt ma ikka ootasin õnnesoovi unustasid ära ja üldse ,ma ei tea ,jookseks vastu seina kasvõi. Nii lammas ei tohi olla.
Ühesõnaga ma ikka täielik idioot, mul on niii häbi.
Teine asi...
..ma ootasin nii kaua seda ühte hetke,mis tingis nii paljudest asjaoludest ja nüüd ma pmts ise lasin vabatahtlikult käest..ei see ei ole see millest nüüd kõik mõtlesid..aga ikkagi ma olen nii lammas täna.

Nägin T.-d ka linnas, mees ei mõtle kus ta üle tee minema peab..jooksis mingi valge auto ette, ta ka lammas.
Muidu mis siis kkoolis toimus...ühel hetkel ma ei suutnud hoida naeru kinni ja järgmisel piinlesin hullemas kõhuvalus ,mille pärast ma siis istungi õhtul kodus. Ei tasu tervisega riskida.
Täna nägin jälle I.-d üle pika aja..vb homme ka siis ,kui ma ära ei sure.

Ajasin punase tindi ümber.Tänase õhtu parim osa on Grey anatoomia, seda ma ootasin terve nädala, nüüd on see probleem ,et und ei tohi tulla enne Grey'd.Oleks ikka pidanud välja minema.Samas ma ei tea mida ma peaksin siis veel täna ootama.Mulle ikka meeldivad sellised üllatusi täis päevad, aga...GR!Hahaaaaaa...Õpetaja mul suri kass ära..võib ma teen nüüd kiirteteoreemi järgi....mida veelTäna on kordaläinud päev.

***

I've made up my mind,

Don't need to think it over,

if I'm wrong I am right,

Don't need to look no further,

This ain't lust,

i know this is love but,

If i tell the world,

I'll never say enough,

Cause it was not said to you,

And thats exactly what i need to do,

If i'm in love with you,

I'd build myself up,

And fly around in circles,

Wait then as my heart drops,

and my back begins to tingle

finally could this be

Largo, Apelsini MAHL,ORANGE JUICE,1l

Täna on just selline päev ,mille kohta ei saa öelda ei hea ega halb.

Nüüd tundub ta juba hea aga nii on alati...minevik tundub alati parem,pilvitum...tegelikult on selles,et inimestel on omadus unustada igasugune negatiiv.

Täna oli just see päev kus igaüks teadis millal ta peab olema lammas-selle sõna mitte just kõige ilusamas mõttes- ei ma ei räägi ,et mina olen parem ,on lihtsalt selline päev.

Kõik on närvilsed...lugesin kuskilt ,et probleem on kuu faasis...ja balblabla...

Tikker tahtis sakkida täna jälle ,aga peale W. sõimamist sai ta aru ,et seletada tuleb vist uuesti..

Kool sai läbi siis jääle kkool.

Ei no seal oli hea nagu alati. Tundaega istusime niisama, kuna praegu oli veits segane

tunniplaan ,siis tuli kunstiajalugu ja sellel järgnes koju minek..

Tahaks magada..aga... veel ei saa..

I call it life.

See on nii haige, et ma ei julge öelda teatud olukordades , teatud inimestele ,et mulle ei meeldi mõni asi...Üheltpoolt ma olen solvunud ja nördinud..teiselt poolt see inimene ei suudagi seda ettekujutada, kuigi minu silmis tegi ta kõike selleks ,et ma ei räägiks enam temaga.
Ja jälle ma neelan alla ja mõtlen ,et mida ma hakkan tühjast tüli puhuma..mingil määral ma ei kujuta ette kuidas ma hakkaksin talle seletama milles on asi ,aga ma tean, et mingi ajapärast tekib sama situatsioon ja...
NÕMEEEEEÖÖAALAAAÜÜÜÄÄ.

WHAT?

Täna oli enamvähem päev, kui peaks hindama paneksin nelja.
Matemaatika sokkis kergelt ,aga tuju ikkagi ei rikkunud. Vahest ma mõtlen ,et Tikkril ongi peas ainult kolnurgad ja ruutjuured ,mis allutasid tema enesekontrolli matemaatikale.
Tikker ei kuule ju mis talle räägitakse, nagu rikkis plaat. Füüsika oli hea. Tegime katset.
Peaks mainima,et midagi lihtsalt pidi minema valesti- meie galvanomeeter oli rikkis.
Nalja sai.
Koolile järgnes trip Selverisse Elisega.
Selveris:
Poole jutu pealt sikutab elise mind varrukast ja me jääme seisma täpselt Arnold Rüütli ees. Pead püsti talle otsa vaadates, suu lahti ja silmad suured..see oli WOOOOOW hetk.
Arnold vaatas altkulmu ,umbes nii: oh mida te vahite, no jumal küll mida te mind passite.
Ok, kõndisime edasi..tegime oma nalju naersime..siis koju.
Kodus lugesin natuke lehti siis talveunne..ärkasin 20 min tagasi..õnneks on homseks vähe õppida niiet varsti saabki jälle magama minna.

mwöh?

Täiesti jube...ma ei tea, kas see ebaõnne võib nüüd läbi arvuti ka nakatuda?:O

Pmtselt ma hakkan saama vihaseks, selle peale mis toimub..

Kõik hakkab vaikselt käestära minema, kõik.. jälle kaovad inimesed, kui neid vaja on.

Miks jälle?? Sest see on üks osa halvasti minemisest.

Jube tuim tuju käib minuga kaasas igalpool ..va. kunstikoolis, seal on see keelatud.

Kopp ees ühesõnaga..

Koolist ma rääkida eriti ei viitsi..kool on kool , iga päev praktiliselt sama kui eelnev va. üksikud sündmused.

Ma lihtsalt ei jaksa jutustada tühja ,täna ei olnud eriline päev.

Kunstikoolis ei olnud tuju paha ,kuigi tekkisid nii mõnedki olukorrad mis pidid tuju rikkuma, hah tüng värdjad...

Mul kukkus pruun värv pükstele ja mu valgetele kossidele, jooksin koolis ringi nagu püksi teinud väike laps, pruun värv ikkagi....nagu stsenaariumi järgi ei tahtnud see värv maha tulla, isegi pesumasin ei aidanud.

Appi tuli Fairi ja kõik sai korda..hah..

Elu on mäng.

Today's fortune: A well-directed imagination is the source of great deeds

Mi niids mai brauniiz

Algus ei olnud just kõige meeldivam..ma nägin nii jubedat ja tõepärast unenägu mis kummitas mind veel paar tundi pärast ärkamist, sellises hirmus pole ma juba ammu ärganud.

Muidu oli täna ikka 100% unistamise päev..kui ikka mingisugune lünk hakkas tekkima siis täitus see kohe ka sisukate vestlustega iseendaga.

Ma jälgisin täna hoolikamalt ümbrust ja tegelikult märkasin palju rohkem ,kui seda muidu juhtub.

Mis kõige peamine...ma nägin linnas nii lahedat inimest.

Tegelikult oli ta üks täiesti harilik Tallinna linna elanik ,ta ei olnud eriliselt ilus ja tegelikult ei olnud ta isegi noor, võinoh ..ma ei tea ..mitte päris keskeas ka.

Siiski vaatamata kõigele tundus ta sama hajameelne kui mina..

Ma istusin temaga samas kohvikus . Ta jõi kohvi ja luges suht ükskõikse näoga oma lehte mille päris varsti ka ära pani...Selge see ,et ümbrust on huvitavam vaadata.

Ma ei mäleta enam ,miks ta tundus mulle nii eriline ,tal oli väga omapärane pilk ja ülimalt heatahtlik näoilme.

Vahepeal on tunne ,et nii mõndagi inimest tahaks jälgida kauem, aga tihtipeale mõistetakse sellist vahtimist valesti ,niiet ei tasu isegi riskida.

Koolis oli vähe rahvast täna, aga ega sellepärast igasugune nalja tegemine välistatud polnud, nalja sai.

Vahepeal oli aga väääga igav- nimelt siis kui ei saanud keskenduda enda mõtetele ja ka ümbruses valitsev sumin tundus mõtetu.

Peale kooli ootas mind veel karjääri nõustamis keskus kus ma tõesti ei saanud midagi uut teada..see naine kes rääkis(loe: mõmises) testi tulemusi ette oli eriti aeglase mõtlemisega ..ma pettusin selles keskuses või äkki ma ootasin sellelt testilt liiga palju.

Igatahes praegu ma olen omas soojas toas ja ma olen surmavalt väsinud, aga peab hakkama õppima töödeks.

Se la vi.

Im a liar...

.. that's my secret no one knows.

Milleks valetada?

Mõndade inimeste jaoks on valetamine ja petmine töö, sellega teenitakse päevast päeva raha.

Ma leian et mingis mõttes on see lahe ,kui inimene oskab mängida välja situatsiooni ,kus keegi jääb lõpuks sõna otseses mõttes ninaga.

Osad inimesed valetavad selleks ,et päästa ennast ühest või teisest olukorrast välja.

Valetatakse selle nimel ,et mitte teha haiget ,kuigi kui see vale välja ilmub on kümneid kordi hullem ja ainuke mida võime öelda on :,,Aga ma ju tahtsin teha vaid head.''

Need on vaid pealmised, silmale nähtavad põhjused, aga tegelikult. Milleks valetada?

Äkki selleks ,et pugeda kaugemle reaalsusest.

Mõelda välja olukord, rääkida sellest vaimustavast olukorrast teistele seega jäädes ise uskuma ja teades vaid kuskil sügaval ,mõistusele kättesaamatus kohas ,et see on vaid vale, loll illusioon ilustatud reaalsusest.

Mõnikord valetatakse selleks ,et peita oma tõelisi tundeid,emotsioone, et näidata inimestele oma hingelist tasakaalusust ja tugevust.

Vahest just see viibki inimest hukka ,kui ei osata rääkida õigel ajal tõtt.

Ta tuleb seltskonda nii lõbus ja täiuslik, mitte keegi ei suudagi endale kujutada ette mis toimub tal sees, ta valetab et tal on kõik korras, sest arvab ,et see ei ole kellegi asi ja ta saab ise hakkama.

Ta otsib tuge kuskilt,loodates ,et sõbrad oskavad lugeda ridade vahelt ,aga see on nii nähtamatu teistele ,et loomulikult ta ei leia seda mida tal on vaja.

Valetamine on see millega ei tohi kunagi liialdada ja niikaua kui ei osta näha piire ei kao ka osad ,kohati suured inimkonna probleemid ka ära.

Lähiajalugu 2.osa

Mu väike paradiisis olemine lõppes ära ,aga peab tõdema ,et see nädalavahetus oli sama täiuslik kui ka eelmine.

Hommikul oli päris varajane äratus kuna pidime pakkima ja mõtlesime et koristame ära ka kõik ,aga noh päris kõike vist koristada ei jõudnudki...

Läksime vikingiga Soome seal oli poolteist tundi sadamas magamist ja taas vikingile, seekord koju!

Laeval olime nii emod kõik, see oli kahtlane vaatepilt, aga suva ,kes see ikka tahab tagasi koju peale nii head olemist.

Väga palju mõtlemisainet oli lebodes sealsamas laeval..muide see katus voolab ikka seal läbi..

Mõtlesin kas kirjutada oodi või kõne , ei tea. Pohhui.

Vahepeal lugesin ka K. blogi...siis tuli eriti sügav masendus.

Ma mõtlesin ,et ma ei tea kohe kui solvunud ma vhk peale olin. Ma loodan, et see kõik mis seal toimub on vaid kuulujutt´ja kõik läheb just nii nagu plaanitud oli.

Mis seal laeval veel oli?

Mitte midagi muud kui üks brain attack.

Nii palju mõtteid.

Homme/täna on esmaspäev...fakk.

Se la vi!

Niinii hea tulla tagasi kohta ,kus sai veedetud üks tähtis osa suvest.

Tulla jälle ''oma'' boheemlaslikku tuppa kus pole mitte miski muutunud ja ka lõhn on endiselt sama.

Nii paganama hea on õhtul istuda oma vana seltskonnaga teleka ette , kolme vesipiibuga,mis olid Eestist kaasa võetud (hah minu oma puhkab kodus)...ja vaadata 3 korda järjest ühte ja sama filmi, täiesti unustades see reaalsus, mis jäi nendeks kolmeks päevaks Eestisse..

Ja kuigi ettekääne sõiduks oli töö siis sellega me ei peagi niipalju tegelema..peame aga seda lihtsalt hetkel ei ole..

Sellistel päevadel ,kui saab võtta aega maha me avastame pisiasjade tähtsust..ma pole kunagi pannud tähele kui hea on värskete banaanide lõhn, see võib tunduda koomiline tähelepanek ,aga mäng on ikkagi küünlaid väärt.

Ma ei tunne ennast ära..inimene ,kes armastab organiseerisust jätab päevapealt ,kõik plaanid maha ja läheb pakkumisega kaasa Rootsi..loomulikult tööle..

Tööle kus kõik tehakse minu eest ära.

Niisiis...see vifi jamab siin sajaga niiet ma parem lõpetan juba ära, siis ei saa keegi süüdistada vifi kadumises mind...hahaha..hahaha..muhahaha..huh.

Homme koju!