kolmapäev, 5. märts 2008

I call it life.

See on nii haige, et ma ei julge öelda teatud olukordades , teatud inimestele ,et mulle ei meeldi mõni asi...Üheltpoolt ma olen solvunud ja nördinud..teiselt poolt see inimene ei suudagi seda ettekujutada, kuigi minu silmis tegi ta kõike selleks ,et ma ei räägiks enam temaga.
Ja jälle ma neelan alla ja mõtlen ,et mida ma hakkan tühjast tüli puhuma..mingil määral ma ei kujuta ette kuidas ma hakkaksin talle seletama milles on asi ,aga ma tean, et mingi ajapärast tekib sama situatsioon ja...
NÕMEEEEEÖÖAALAAAÜÜÜÄÄ.

Kommentaare ei ole: