And I feel like I'm naked in front of the crowd
Cause these words are my diary screamin' out aloud
And I know that you'll use them however you want to.
And I know that you'll use them however you want to.
But you can't jump the track
We're like cars on a cable
And life's like an hourglass glued to the table,
No one can find the rewind button now
Sing it if you understand...yeah breath
Korras päev ainult ,et hommikul ei saanud üldse ülesse.
Bussis istus mu kõrvale õpetaja kellega me tervitasime läbi aastate esimest korda.Peale eilset esinemist ta tundis mu ära ja mainis ,et varem tundusin ma tavaline õpilane ja nüüd ta näeb mind igal pool.
Mõnus tunne.
Kool möödus nii kiiresti ,et nüüd on juba tunne nagu midagi polekski toimunud.
Maja oli täna pooltühi ja tunnid kõigest 25 min. siiski ponud see mõtetu koolipäev.
Oli ka üllatusi.
Venekeel oli inimtühi ja ühiskonnas me tegime viktoriini.
Ma sain oma esimese kahe, lahe ju, ei. Ei kurvastaks eriti.
Peale kooli mängisime elise ja väikeste poistega lumesõda... poisid ei pidanud piiri ja ma sain jäätükiga näkku, niiet väikes sinikas põse peal..no ikka ei kurvastaks.
Naljakas oli , millal saab veel niimodi möllata, kui mitte praegu. Ma ei hakka ju ometi seitsmekümneselt püherduma lumes ja mängima lastega sõda, samas, mine tea.
Tulin koju võtsin krae vahelt peotäie lund välja ,vaatsin natuke telekat ja nüüd on mul igav kuna kunstikool on alles kell 4...kahjuks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar