Appijumalküll. Ma vihkan kõiki blogi taustasid, kõik ajab närvi..ükski taust pole õige , tuju pole ka õige ja jõulud on saastad.
Ja kuhu ma üldse jõudnud olen, praegu on küll tunne et mitte kuskile . Istun oma väikses urkas kuulan laule, mida poleks elusees tegelikult endale lasknud, aga las olla.
Tegelikult mul pole nii hull tuju kui tunduda võib ,aga siiski tundub päev nii mõtetu.
Ikkagi, kuhu ma jõudnud olen.
Issand mis asju ma unes näen, kord on koolis selline remont ,et kool muutub lossiks seest poolt ja teine kord näen ,et prügiauto kukub minu peale ,aga maanub ikkagi kõrvale.
Ma ei tea kas see oli ka unes või mul tõesti valutas öösel kõht ja ma mõtlesin ,et peaks emale haiget teesklema ,sest ma ei viitsi kooli minna. Vot tak. Hahahah. Naljakas.
Kõik vist, pole uudiseid.

Mulle hakkas millegipärast meeldima Paul McCartney - once upon a long ago
Sõnad on kohati nõmedad ja lõpp on ka kole aga siiski midagi on selles laulus head:D



P.S.

KKERLI !! pole kodus says:
tsauka, kuule ma tahtsin öelda,et ma saatsin Kalamehele sõnumi ära. Ta vastas,et " Teile suur aitäh et te olite ILUSAID PÜHI KALAMEES "