Oma pisaraid ei pea häbenema. Charles Dickens


No jah...ei peagi ma usun. Teinekord lihtsalt ei saagi emotsione kontrollida , eriti kui sulle surutase peale mõtte ,et oled tühine inimene, mitte keegi...siis saab haavata ego, sest ma tean täpselt ,kes ma pole ja kes ma olen ja kes ma tahan olla...
Uskumatu , et Lend läks halama ...ukskumatu, et suured inimesed käituvad nii ebainimlikult, ebahästi:D ja teevad tühjast tüli...Uskumatu, et ma ei taha enam suhelda huvijuhiga ,kui ta ei suuda hoida heelt hammaste vahel...Uskumatu, uskumatu....aga vähemalt nüüd ma tean täpselt, mis tunne on nendel ,kes midagi muuta tahavad...

On variant, et see kõik on väljamõeldis , ühe suure aga nii primitiivse inimese olematu- aju vili... Tänane päev oli üks kuradima pask päev... kui väljaarvata seda ,et me saime lõpuks kolmekesi istuda kohvikus, nagu kord ja kohus:D

Ma tirisin unes ühe jalaga naisel ,tema ainukese jala küljest. Ma palun selle eest vabandust. Ma ei tea kuidas see juhtus. See naine kukkus ümber...ma arvan ,et ma kukkusin ka. Mõlemad kaotasime tasakaalu vahe on vaid selles, et üks kukkus unes ,aga teine päriselus. Kumb meist on siis lombakam?

3.20 Peaks vist magama minema...
4.06 Suus on laiba maik ja unest pole haisugi...
4.15 Surra, magada, võibolla undki näha...
4.57 No tee mis tahad...
5.14 See muutub häirivaks, sest silmad lähevad ise lahti...

Päev oli nii pilves ,kui pilves olla sai. Kui nüüd tagasi mõelda, siis ma ei mäleta pooli asju, aga positiivne on see ,et ma ei mäleta pisikesi asju mis võisid mind üldjuhul häirida. Mis oli jube ebameeldiv oli kramplik värisemine teises ja kolmandas tunnis. Siiski ma ei tea mis rikub rohkem tervist ,kas üks unetu öö ja nö. odav megapump päev või liiter viina ja tulemus on sama, kui mitte halvas mõttes hullem. Selline super omamullipuhumise päev. Pole kunagi kogenud seda tunnet, mis täna. Peaasi ,et need mällerikohad poleks piinlikud.
Kui võtta selliseid unetuid öid kui omamoodi rumalaid eksperimente ,siis ei saa märkimatta jätta:
*Raskendatud mõtlemisvõimet, aga paljudes ainetes ma märkasin seda, mida pole varem osanud märgata või sain aru nendest teemadest ,mis on tundunud blankid.
*Kaaluta olek - jalad olid nii kerged ,et treppe võis pidada vaenlasteks.
*Suht aeglane reaktsioon - alles praegu , kui ma olen kodus ma hakkaisn analüüsima mõningaid sündmusi. Tähedab ma ütlen kohe ,et ma ei saa aru täiskasvanust naisest, kes ei oska taltsutada ennast. Kes kaotab igasuguse kontrolli vales kohas ja valel ajal. Ta ise ei kujuta ette, kui hale ja naeruväärne ta on...ma lihtsalt nägin teda täna samast küljest ,aga teise nurga alt...Ma pole elusees olnud nii siiras öeldes seda ,et teda vaadata oli lausa piinlik ja muud emotsiooni ei tekkinud, kui sügav kaastanne ja haletsus.
*Palju mis ümberringi toimus ajas naerma.
*Enesekriitika 100% puudus - üldse polnud võimalik kujutada ennast kõrvalt vaadates.
Ma lihtsalt loodan, et keegi ei mõelnud ,et ma võin täis olla. See mõte tapab mind ,et ma võisin midagi ülivalesti teha, öelda. (rõhk on ülivõrde peal)
Lihtsalt ...see oli hea päev ,aga ma vist ei taha seda mäletada...samas ma loodan ,et mul pole põhjust põdeda.
Kool on hea ,kui sa ei märka midagi enda ümber:D
Kell 9.30 võib lugeda ,et ma olen 24 tundi magamata.

Kell on 5.27.
Kell 5.21 kadus Hendriku net.
Inimene ,kes viitsis minuga istuda ja mind elus hoida, sest kui väljajätta silmade pilgutamise pole ma saanud endale loojalaskmise lubada. Ma õpin. Ma õpetan..ennast. Poolteist tundi veel ja ma saan minna kooli.
Mul on ükskõik, kui surnud ma päeval olen. Kui ma ütlen ,et mul on pohhui on see lihtsalt parasiit, aga kui ma ütlen ,et mul on ükskõik siis ma mõtlen seda. Ma ei saa midagi parata ,et ma täna mingitel põhjustel puu olen...mul lihtsalt ei jää need paganama sõnad meelde.
ma polegi tegelikult unine, sest minu oganismis jookseb liiter kanget kohvi ja valuvaigistid hoiavad ära peavalu. Kõhus küll keerab ,aga ma loodan ,et see ei ole jäädav keeramine.
5.33
....kella neljast kuueni on raskeim aeg, sest tavaliselt on just sellel ajal uni ,aga ma tean et kui ma nüüd lähekski magama siis ma ei ärkaks enam...ootan vaikselt terevisiooni siis...
Ma ei taha ärasõnuda..ja am ei hakka ütlema ka igaksjuhuks...aga päeval, palun mõistke mu hajameelsust ja võimalik ,et ka halba tuju.
6.10
Ma olen eluuus:D Olemine on küll imelik,aga pole viga.
6.48
Noh suht äratuse aeg...ma vist elasin öö üle...tegin osa oma dsd powerpoindist ka valmis.
Saatsin õpetajatele ka materjalid ,mida nad tahtsid.
Produktiivne...huvitav kas päev tuleb ka arvestatav.
7.13
Pole hea pole halb. Tegin kange kohvi aga no ei lähe hästi alla, kõht on kohvist täis. Ei imesta üldse ,et hakkan igas vahetunis õiel käima.
Mõtlesin ,et teen oma viimase sissekande ära, panen asjad kotti ja proovin tassi põhjani juu, et vähemalt esimesel tunnil mingi elu oleks.
Tegelikult noh üle pika aja olla öö üleval on mõnus eksperiment...mõtlete ,et noh mõttetu, aga tegelikult ma pean ju teadma , mis saab kui...
Ei, pole viga...
Ilusat päeva , kui õhtul on elu ikka sees, siis raporteerin;)
Liis või keegi, kui sa loed seda enne õhtut ja kooli ikkagi tule siis tee mulle päeva jooksul vastakaid, et mind tundides ülesäratada:D:D

Ma olen nii meeletult väsinud. No wonder, 4 päeva tühja siis kooli ..uskumatu.
Magamata ka.
Ma natuke ei mõista osasid inimesi. Mulle ei jõua kohale käitumismotiivid, aga noh mis seal ikka. Ma olen lihtsalt liiga väss, et sellest pikemalt mõelda ja veel enam rääkida...lolz

00.30
Peale seda kui kirjutasin blogi läksin magama ja magasin kümneni, aga väsimus ei läinud ära.
Selge on see, et füüsiliselt väsimusest on asi kaugel.

Ma tahan kooli, ma ei taha õppida seal või lahendada ülesnadeid, ma tahan suhelda ja näha ja olla.
Vaatamata sellele ,et ma olen kodus vahtinud ja aega surnuks löönud on mul ka uudist. Sünnipäevaga on kõik klaar ja see TOIMUB, kahtlemata.
1212 kell9 Glehni lossi keldris;)
Nüüd võin magada rahulikult ,kui olen kindel ,et sellega on ühel pool.
Rääkisin täna tuttava arstiga ka ja nagu selgus on mul varatud stress, mida ma ei taju ,aga organism tajub ja kuidas veel. Sellepärast ongi silmad punased ja pea valutab. Need on need reedesed sündmused! Uskumatu,aga vähemalt mul on endal normaalne.
Tänaseks on jäänud väike roosatus silmade alla ja muidu ma tunnen ennast hästi.
Naersina valjusti ja kaua kui lugesin üle sõnumi, mille hommikul Liisile vastu saatsin. Lamp.
Peaks õppima ,aga selle nelja päevase lebamisega olen ma õppimisoskuse sootuks kaotanud.
Kogun ennast juba pool päeva ,et õppima hakata ja vaikselt hakkabki paanika tulema ,sest ma laman õpikute ja töövihikute keskel ja ei suuda nendega midagi peale hakata.
Aeg, aeg jää seisma raisk...ah ei tegelikult pole vaja seisma jääda...

Ma olen natuke haige seega täna ja homme olin/olen kodus. Päris hea kui va väikesed ebamugavused, mis käivadki haigustega kaasas. Muidu käisin ringi, magasin, istusin ja lamasin ja sellest saigi minu päev. Uudistevaba päev.

Kui ma oleks pidanud täna unepealt surema siis teadke ,et ma oleksin surnud kõige õnnelikuma inimesena. No nii hea unenägu oli,et ise ka ei usu.
Tervise kohta ei oska midagi öelda ,sest ma nagu ei taju kas ma hakkangi vaikselt haigestuma või asi on selles ,et ma tahaksingi natuke haige olla:D
Päeva osas niipalju ,et pool päeva ma magasi ja teise poole olen mõelnud ,et peaks õppima. Onju sisukas päev?
Peale superstaari hakkan õppima.
Mõtlesin sellele ,et koguaeg peab küsima ''miks?''. Niisi võtsin ühe fakti oma elust ja hakkasin küsima MIKS...ja kommoon ma jäin toppama ,sest ega mina ei tea ju vastata sellel, miks on mul aega sitaks... No tere talv.

Ma naudin siit ilmast ära olemist. Nimelt eilne päev ja öised unenäod annavad perfektselt palju mõtteaineid , et ma ei peaks mõtlema konkreetselt tänasele päevale...arvestades sellega, et kell on 0047 võib öelda juba ,et eilsele päevale.
Ma nägin unes ,et kool oli suur kaubanduskeskus, nägin pommiähvardust, palju narkootikume, inimesi minu eelmisest ja sellest elust e. võõraid ja tuttavaid, ainult et võõraste nägusid ma ei mäleta, ma arvan ,et neid lihtsalt ei tohi mäletada, selline on kord.
Kõik see jama unes pidi tähendama seda ,et mulle ei meeldi rõhumine mis mind praegu ümbritseb.
Sellise tähenduse andis välja unenägude raamat. Midagi pole teha, peab tunnistama ,et raamatul on osati õigus.
Täna/Eile oligi hea päev, minimaalsete kohustuste-, pika une ja mõtetes hõljumistega.
Samuti mahtus mu õhtusse ka Titanicu vaatamine...noo vaatamata sellele ,et seda on nii palju nähtud tulevad külmavärinad ikkagi nahka ja mõnikord isegi pisarad silma ,aga need pisarad ei pruugi olla üldse kahjutundest vaid mingitest seostamisest. Ei oska päris täpselt seletada.
Igaljuhul, ma loodan ,et ka teil oli ilus päev ja soovin ilusat und;)

Said it all, nothing to say at all, nothing that really matters...

Mõnikord me möödume milleski, millest ei suuda enam lahti lasta. Mõnikord me õpime minevikust midagi, mis muudab terve meie oleviku.

Mitte ,et ma õigustaks ennast ,aga me elame ju ühe korra...fuck the rules!
Kolmandat päeva on siin blogis täpselt nii, et rääkida oleks ju palju ,aga igat sõna peab pigistama. Mõtted on nii korrastamata ,et ei teagi mida teha.
Ma arvan ,et mu elu on ideaalne , sest selles on kõike ja vaatamata sellele väsimusele mis paneb valutama kõike nii seest kui väljast siis tegelikult pole siin ilmas midagi ilusamat kui elu ise. Pole mitte midagi nauditavamat ,kui elu ilusaks tunnistamine.
Mõnikord vajab igaüks päästmist ja see on ka üks osa.
Mu pea läheb juba paiste sündmuste seedimisest ja see hakkab tekitama imelikke emotsioone muuseas:D

Ma arvan, ma loodan ,et sina Liis ja sina Sirkel andestate mulle selle lõputult halva aja.Ometi olete ju teie just need kes kannatavad minu lobapidamatuse ja pideva kurtmise all...s.t ärge jumala eest võtke seda isenesestmõistetavalt ,see ei ole normaalne...või nh ma loodan vähemalt ,et see pole alati nii olnud:D dunnoo:D

Mis see nädal mulle andis on ,aga meeletu vabadus ja mingitest vihadest lahtisaamise...päeva pealt läksid ja noooo jäljetult. Konkreetne inimvihkamine on läinud, see oligi vist ajutine ajukahjustus.
Blood stops running and people fade away... juhtub ka nii ja selle tagajärjel ei pea ilmtngimata surema ja veri ei pruugi raalselt seisma jääda ,aga ka see mida me nimetame reaalsuseks ei pruugi olla see mida me reaalsuse all mõtleme.
Tahan jõuda tegelikult sinna ,et mul on mõningad hirmud ,mis puudutavad seda, et ma viskan üle oma tasakaalutusega ja kui ma viskan üle siis lihtsalt ärge kannatage seda..give up on me.
See ei kesta enam kaua. Te ju teate et alati on üle läinud ja esmaspäevaks ma olen jälle natuke uus, sest mul on motivatsioon.

Hommikul ärkasin migi idiootse peavaluga, lükkasin äratuskella edasi ,ütlesin emale et ei lähe esimeseks tunniks ja magasin edasi..Mõtlesin et lasen sakud üle ja lähen kusntiks, küllaga kaardid kukkusid nii ,et ma jõudsin alles keemiaks..õigemini enne keemiat. Mekkisin pannikakalaste morssi ja läksin ülesse. Keemia tööde jagamine värki särki... tund möödus kiiresti ühesõnaga.
Esta vahetunnis tungisime paraja seltskonnaga kööki ja einestasime nii et vähe polnud, nii vip tunne oli kui teised ostsid külmaks läinud pannkooke väljas ja sina tuled häbematult kööki... Anyways kirjandi kirjutamisest ei saanud ka asja ,sest me ainult naersime Allaniga. Selle eesmärgiga me tegelikult taha istusimegi ,aga kes võis teada ,et koguaeg on millegi üle naerda.
Peale kooli tripp linna ...tsiiipakeseks istusime Liisiga maha ja siis koju.

Praegu teen NUI'a plakatit, mis ei tule vist väga hea välja ja ma nagu ei suuda oma kujutlusvõimet tööle panna ,et seda paremaks muuta. Kui see valmis saab, teen ära inka, kirjandi ja mata ja siis peksan rahulikult schlafenit! voot!

Üsna pikk ja tiheda sündmustikuga päev. Kartsin eile natuke valet asja...täitsa õnneks läks, aga ega midagi ei muutu sellest ühest hommikust. Kõik, mis varem öeldud kehtib.
Kõigest ei räägi, aga nii üldjoontes. Kaks võimalust kas Lend ei oska mõtteid väljendada või ta on kiiksuga. Ütleb ühte mõtleb teist. Miks peab seletama alles kolmandal vestlusel nii ,et kõik muutub selgeks , kohe siis ei või?
Ütleme nii ,et mitte midagi pole tegelikult öelda...kõik on juba ammu öelnud.

Päev kinnitas järeldut:
Pole ideaalseid inimesi...

Päev oli üüüüsna hea kui välja jätta mingid konkreetsed ja lollid jalgade nõrgenemishood.
Tunnid rahulikult,klassid on kurvalt tühjad ,aga siiski oli kõik täiesti omal kohal.
Sirkli juures käisime Liisiga ka aga me vit tõmbasime piipu üle. Peas taob veits.
Tõsisemad jutud leidsid ka aset ,aga ma usun ,et nad pole nii märkimist väärsed.
Jumal tänatud ,et õppida on mõnusalt vähe....ja ...palunpalunpalun ,mees taevas tee nii ,et homne inka ei oleks närvesööv ja ajusid surmav KAKAJUNN.
Ettetänades,
Maria.

A tead ma kardan ,et ma olen panustanud vale hobuse peale. Otsinud vead enda tegemistes, aga kui heaga ei saa, halvaga ei saa, kus siis minu viga on? Lolz.
Ma olen tänulik kõige eest, kui sa teaksid kui tänulik ma olen...agaaa ajad muutuvad ja peab vist laskma lahti ... Ma mõistan seda nii kainelt praegu. Uskumatu, kui hästi ma ennast tunnen.
Natuke kardan, ise ei tea ka mida ,aga ausalt.. Kelle jaoks ? Mille jaoks?
Tuleb hakata uusi õhulosse ehitama...
Ma ei ütle ,et nüüd vsjo, läbi...aga kuskilt peab alustama sellega, millega ma olen nii kaua venitanud. Lihtsalt pärast on veel üks emotsionaalne kogemus taskus varuks, veel üks mälestus.
Kui kulunult ja sitasti see ka ei kõlaks , aga see on minu raamat siin ja sul pole sellesse raamatusse enam pistmist:) Lolz:D
With love,
Maria.

Äratust ei kuulnud ja magasin sisse. Tähendab ei maganud sisse vaid magasin elu maha ja ausaltöeldes on mul mingil määral ükskõik. Ma ei jäänud nkn millestki ilma ja kui jäin siis ikkagi ei jäänud.
Sissemagamise põhjuseks võis olla see, et ma lihtsalt seisin kella neljani akna peal ja mõtlesin.
Ei mõelnud midagi suurt välja ,aga samas...?
Ühesõnaga sain voodist umbes ühe paiku lahti ja läksin juuksurisse.
Ehk nii saab pea selgemaks. Kes seda teab?

Nad kujutavad meelsasti ,et õnn on midagi erakordset ja peaaegu saavutamatut.

Nad on primitiived ja neid vaadates võib kinnitada ,et inimese esiisa oli ahv.

Tegelikult ma pean lõpetama selle kurjustamise , mis on saatnud mind viimasel kahel nädalal. Ma pean ütlema ,mida mõtlen ja mõtlema, mida ütlen. Kuradi raske võib see olla, aga kui ei proovi ,muutun kibestunuks ja siis pole mu varjatud ego enam midagi nii varjatud.

Ma hakkan tegema inimkatseid, iseenda peal.

Nädala ülesanne on olla kõigiga kena , pean kirjutama ülesse kõik haiged olukorrad, ma ei hohi rääkida kellestki midagi halba ja ropendada..käituda tuleb ka kõige hullemas olukorras viisakalt.'

(No mida ma üritan, mida ma saavutada tahan?)

Hüpotenuus: Sundnaeratus ja viisakus igale idikale vabastab mu olemuse kogutud kurjusest.

(no kuidas kurat ma pean seletama, seda mida ma tahan saavutada )

Igaljuhul igaühega võltsima ei hakka ,aga halvasti ka ei ütle...Kui märkate mind huiamas, lihtsalt lööge.

_______________________________________________________________________

Muidu magasin üsna halvasti, nv oli ka nii emotsiooni ja tühi..Täielik saast. Kooli ei taha.Lihtsalt ei taha suhelda inimesteha eriti. Mingi kahtlane seisund.

Vaatasin üle pika aja hea filmi. Hakkasin vaatama Gary Oldmani pärast aga tuli välja ,et see on tõesti hea...Natuke lapsik, natuke liiga raske, aga ülihea mõttega...Meenutas nii ülesehituselt kui ka mõttelt Väikest Printsi, aga polnud päris see ka. Jutt käib muidu filmist ->

Interstate 60: Episodes of the Road .

/..ma ei taha kooli ,sest õpetajad peidavad vetsupaberid minu eest ära./

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Kala tahab puhast vett.
Inimene inimest.
Mis me järeldame sest?
Häda, häda igavest.

Pole ilmas nii ilusat tegu,

mille taga ei varitseks vaen,

pole selget tunnet, on segu,

iga õnnelik hetk on vaid laen.

On kui laen ,mida võttes saad võla,

on kui võlg,mis on südamel vaev.

Nii on õnne sees ebakõla,

taga leebuse lõppu on raev.

H.Runnel

Mõtlesin ja kirjutasin siia pikalt ja konkreetselt ,aga ei pikk jutt ei ole täna vist see kõige õigem mõte. Ma olen väsinud ja segaduses. 13. reede peab ja ei pea paika...Ülisitt päev oli ,aga sünnipäeva koht on olemas...Glehni loss!

Sillad põlema...

Appi kuidas ma tahaksin ,et see otsimine lõppeks ja homme selguks ,et Kleeni (Glehni) lossis on võimalik pidada minu sünnipäeva normaalsetes tingimustes ja hea hinna eest. Ma ei taha enam mõelda nendest ruumidest ja korteritest ...tahaks lihtsalt....oodata oma vanadust ja noh selle kõrval käia ka koolis loomulikult...viimane ei ole päris vabast tahtest vist...viimasel ajal vähemalt.

Päev oli suht mõnus...lühike ja mitte midagi andev. Tulin koju , läksin magama ja kella kuuest võtan hoogu, et lugeda lõpuks läbi see keemia osa mille peale töö tuleb.

Ma kardan seda tööd...no jumal teab...ma ei taha kahte...aga ennäe ma ei imestaks üldse kui saaksin selle ,sest nii need asjad käivadki. Mingi mõttetu töö saan 4 ,aga KT'd on midagi võimatut...

Kooli tulin muidu sõnadega ''Laske mind maga!'' kahjuks keegi ei võtnud seda tõsiselt. Ma ei saa üldse aru mis fking tunniplaan meil on...tean ainult et homme on esta siis inka ja siis on blank... Loodan , et küla ei paranda homseks tööd ära sest kaks matsu ühe päevaga on natuke karm arvestades sellega, et homme on reede. Miks kaks? Sest mata tööd saame ka kätte ja kui saku puhul ma võin ju loota midagi ,siis mata on eosblank.

Oma kõige hullema lobapidamatuse juures peaks vist lõpetama.!.!

I give it all to you, võid teha seda mida süda ihkab teha sellega...

Ma ei saa seletada ,miks ei piisa üksnes ülitugevast tahtejõust. Täna oli siiski minu esimene päev/samm sinna poole ja ma olen endaga rahul ja ma pean natukene veel jätkama samas vaimus ...ja kõõõik saab korda.

Päev oli üsna kena muidu, ma ei nutaks.

Koolis midagi ei toimu , vähemalt midagi sellist mis oleks märkimisväärne...aa ei valetan..Kooliajaleht..vot loen läbi kohe!

it's time to surrender

Annan alla ja luban veel korra ,et nüüd on kõik, vsjo, the end, mis iganes..

Plaudite, amici...comedia finita est.

Kaua võib samat asja lubada?

Aga ikka niikaua kuni ükskord suudan selle täita;)

Kui rääkida sellest, et naised mõtlevad rääkides siis ma tegin just rääkides avastuse...Meil võiks olla oma Berliini müür mis piiraks igati kooli...see oleks'' kohutav'' onju?

Igaljuhul palju õnne kõigile sakslastele kellel langes 20 aastat tagasi piir oma perede ja sõprade vahelt.

Päev oli päris hea...mata ja kirjandusega nüüd ühelpool ja aeg ongi edasi minna...kool ei ruuli.

Pole vist kunagi lollid inimesed nii hullult häirinud nagu täna..ega ma vist ennast tagasi ei hoidnud ka. Üldse ei kahetse ausaltöeldes.

Peale kooli läksin koju ja Liisi juurde...JUHUUUU.. Krankkrankkrank Liis. Võtan sust eeskuju ja magan homme kodus..magan elu maga..ainuke vahe on selles ,et ma pole krank:D

Tegelikult pole midagi kirjutada. Ei ole sellist tunnet ,et oleks vaja miskit kiiresti jagada.

Ma ei viitsi koolile mõelda ja veel vähem viitsin ma sinna minna... Veits krank tunne ,aga noh ka see ei takista veel kooli minemast.

Nv oli rahulik..natuke joonistamist, veidike niisama istumist, tsipake väljas käimist, minimaalselt mõtlemist ja vähest lugemist...viimase jaoks võiks alati rohkem aega olla, aga eks pensionil on palju aega.

Vaatasin korraks telekat ja seegi valmisas pettunuse...superstaari mõtlen praegu.

Mis siis ikka... peaks pöörama tähelepanu nüüd ka kooliasjadele ja õnneks pole neid sugugi palju.

Ma ei ...

Ma...

Loe ridade vahelt olematut masendust, mida pole olemas ,aga mis istub pähe..

Loe seda ,et kõik on korras..

Loe lihtsalt, et mul on jälle see seisund ,mida ma ei oska seletada ja mis muutub iga lühikese aja tagant..

Ma ütleks ,et see on väsimust endast ja veel mingi kripeldav rott hinge peal...selle roti nime ma ei tea..

Random, läheb üle...

And I know that it's a wonderful world

But I can't feel it right now

Impulsiivne noor inimene.

Ma ei saa üle, see tunne tuleb ja läheb...aga kahjuks tuleb tagasi...Ma ei oska ennast aidata. Keha teeb valesid liigutusi, ma annan valesid märke ja vihkan ennast sellepärast. Mis nuss see on...Ma tahan rääkida ja näed inimene on minu ees, siis ma järsku otsustan ,et aeg on pöörata selg ja ära kõndida.

Mida ma tahan???

Ma tahan vaadata otsa ja muiates naeratada...samal ajal mõeldes sellest,et olid küll ajad...Kahjuks see on alati olnud kahe seisundi vahepealne seisund. Ma ei tea..sitt lugu.

Päev oli iseenesest täitsa hea...mõttetu ,aga hea.

idiootne...

Mõtteid mul pole,

on ainult väljapressitud lapi tunne. Pea on paks ja silmad rasked. Tohutu väsimus, sellest mis iga inimelu ideaalis ei tohiks aset leida.

Esimest korda on vist nii hull see tunne..sest tavaliselt lähevad tülide sisud ikkagi minust mööda. Kõik see tühjakargamine pole tavaliselt midagi muud olnud kui energia ja hetkeemotsioonide välja purskamine, sest sisud kui sellised on ammu kõigile selged ,aga see kord oli tülil ka madal ja ebameeldiv alatoon...mis ei läinud mulle otse südamesse ,aga tekitas tunde, et rabelemine oleks mõttetu, käed vajuvad alla...

Ma ei tea mida ma öelda tahan ,aga minu energia olemasolu võib pidada puhtpuudulikuks ja see ei meeldi mulle üldse, sest selle olemasolematu energia tõttu, ei tööta ka pea...ikka üldse mitte.

Laip.

...viimaseks tunniks olin üsna väsinud ja nüüd mängin maadeavastajat ,selleks ,et homset geo tööd kuidagi ära luckida...