Ma tahan kooli, ma ei taha õppida seal või lahendada ülesnadeid, ma tahan suhelda ja näha ja olla.
Vaatamata sellele ,et ma olen kodus vahtinud ja aega surnuks löönud on mul ka uudist. Sünnipäevaga on kõik klaar ja see TOIMUB, kahtlemata.
1212 kell9 Glehni lossi keldris;)
Nüüd võin magada rahulikult ,kui olen kindel ,et sellega on ühel pool.
Rääkisin täna tuttava arstiga ka ja nagu selgus on mul varatud stress, mida ma ei taju ,aga organism tajub ja kuidas veel. Sellepärast ongi silmad punased ja pea valutab. Need on need reedesed sündmused! Uskumatu,aga vähemalt mul on endal normaalne.
Tänaseks on jäänud väike roosatus silmade alla ja muidu ma tunnen ennast hästi.
Naersina valjusti ja kaua kui lugesin üle sõnumi, mille hommikul Liisile vastu saatsin. Lamp.
Peaks õppima ,aga selle nelja päevase lebamisega olen ma õppimisoskuse sootuks kaotanud.
Kogun ennast juba pool päeva ,et õppima hakata ja vaikselt hakkabki paanika tulema ,sest ma laman õpikute ja töövihikute keskel ja ei suuda nendega midagi peale hakata.
Aeg, aeg jää seisma raisk...ah ei tegelikult pole vaja seisma jääda...