teisipäev, 17. november 2009

Päev oli üüüüsna hea kui välja jätta mingid konkreetsed ja lollid jalgade nõrgenemishood.
Tunnid rahulikult,klassid on kurvalt tühjad ,aga siiski oli kõik täiesti omal kohal.
Sirkli juures käisime Liisiga ka aga me vit tõmbasime piipu üle. Peas taob veits.
Tõsisemad jutud leidsid ka aset ,aga ma usun ,et nad pole nii märkimist väärsed.
Jumal tänatud ,et õppida on mõnusalt vähe....ja ...palunpalunpalun ,mees taevas tee nii ,et homne inka ei oleks närvesööv ja ajusid surmav KAKAJUNN.
Ettetänades,
Maria.

A tead ma kardan ,et ma olen panustanud vale hobuse peale. Otsinud vead enda tegemistes, aga kui heaga ei saa, halvaga ei saa, kus siis minu viga on? Lolz.
Ma olen tänulik kõige eest, kui sa teaksid kui tänulik ma olen...agaaa ajad muutuvad ja peab vist laskma lahti ... Ma mõistan seda nii kainelt praegu. Uskumatu, kui hästi ma ennast tunnen.
Natuke kardan, ise ei tea ka mida ,aga ausalt.. Kelle jaoks ? Mille jaoks?
Tuleb hakata uusi õhulosse ehitama...
Ma ei ütle ,et nüüd vsjo, läbi...aga kuskilt peab alustama sellega, millega ma olen nii kaua venitanud. Lihtsalt pärast on veel üks emotsionaalne kogemus taskus varuks, veel üks mälestus.
Kui kulunult ja sitasti see ka ei kõlaks , aga see on minu raamat siin ja sul pole sellesse raamatusse enam pistmist:) Lolz:D
With love,
Maria.

Kommentaare ei ole: