Päev oli nii pilves ,kui pilves olla sai. Kui nüüd tagasi mõelda, siis ma ei mäleta pooli asju, aga positiivne on see ,et ma ei mäleta pisikesi asju mis võisid mind üldjuhul häirida. Mis oli jube ebameeldiv oli kramplik värisemine teises ja kolmandas tunnis. Siiski ma ei tea mis rikub rohkem tervist ,kas üks unetu öö ja nö. odav megapump päev või liiter viina ja tulemus on sama, kui mitte halvas mõttes hullem. Selline super omamullipuhumise päev. Pole kunagi kogenud seda tunnet, mis täna. Peaasi ,et need mällerikohad poleks piinlikud.
Kui võtta selliseid unetuid öid kui omamoodi rumalaid eksperimente ,siis ei saa märkimatta jätta:
*Raskendatud mõtlemisvõimet, aga paljudes ainetes ma märkasin seda, mida pole varem osanud märgata või sain aru nendest teemadest ,mis on tundunud blankid.
*Kaaluta olek - jalad olid nii kerged ,et treppe võis pidada vaenlasteks.
*Suht aeglane reaktsioon - alles praegu , kui ma olen kodus ma hakkaisn analüüsima mõningaid sündmusi. Tähedab ma ütlen kohe ,et ma ei saa aru täiskasvanust naisest, kes ei oska taltsutada ennast. Kes kaotab igasuguse kontrolli vales kohas ja valel ajal. Ta ise ei kujuta ette, kui hale ja naeruväärne ta on...ma lihtsalt nägin teda täna samast küljest ,aga teise nurga alt...Ma pole elusees olnud nii siiras öeldes seda ,et teda vaadata oli lausa piinlik ja muud emotsiooni ei tekkinud, kui sügav kaastanne ja haletsus.
*Palju mis ümberringi toimus ajas naerma.
*Enesekriitika 100% puudus - üldse polnud võimalik kujutada ennast kõrvalt vaadates.
Ma lihtsalt loodan, et keegi ei mõelnud ,et ma võin täis olla. See mõte tapab mind ,et ma võisin midagi ülivalesti teha, öelda. (rõhk on ülivõrde peal)
Lihtsalt ...see oli hea päev ,aga ma vist ei taha seda mäletada...samas ma loodan ,et mul pole põhjust põdeda.
Kool on hea ,kui sa ei märka midagi enda ümber:D
Kell 9.30 võib lugeda ,et ma olen 24 tundi magamata.