reede, 2. märts 2012

I've waited here for you forever...

 (mulle ikka meeldivad need valgustatud kirjad, midagi neis on)
At some point oli täna väga nukker päev ja teisest küljest ma pole lihtsalt maganud, sest ma lugesin öösel Freudi raamatuid ja loomulikult on nukrus ka väsimusest.
Selle asemel, et praegu tööl olla ma istuksin kontoris ja trimpaksin veini ja siis läheksin ülikooli kontserdile, aga fuck it. I've been let down.
Hommikul oli palju tõmblemist. Küll oli vaja kirjutada, küll helistada ja mida veel, aga mingi hetk saabus vaikus ja kõik taandusid oma asjade kallal nokitsema. Ilmselt süvenesid nii väga, et mõni unustas mu sootuks ära, aga no wonder ka... ma tekitasin vist Gustile veidi peavlu täna ja samas ega mulle ka see ülesannete tilgutamine ei meeldi ja ma ei saa vabandada lõpmatuseni. 
Päevad pole vennad. Eile ja üleeile olid suurepärased- täna tuli nende eest tasuda ja see on aus. Ma leian, et kõik on suurepäraselt omal kohal, olgugi, et päev oli tõepoolest oodatust passiivsem, aga ootused ei olegi head asjad. Mis ma ikka öelda oskan, eks nad ole ka afektid.
Fair enough.

Kommentaare ei ole: