Pole nüüd mõned päevad kirjutanud. Nii siis. Vahepeal käsisin Soomes ja uskumatu kui chill päev see oli. Kakerdasime linnas ringi, käisime maailma parimas hiinakas ja oleksime äärepealt laevale hilinenud. Politsei pidi lausa teed näitama . Asi oli selles, et kui ma kesklinnas orjenteerun suurepäraselt siis sinna kolme maa ja mere taga asuvasse sadamasse minemine oli suisa keeruline. Ma ei teadnud et mõni sadam asub väljaspool seda sadamate põhispot'i- ühesõnaga sain targemaks. Selle päeva mõju oli enam kui lihtsalt värskendav, aga niipea kui tagasi jõudsin tuli asuda jälle tööpostile.
Praegu on nõks keerulised ajad. Üks meist on haige ja ühele otsime asendust. Kaks kandidaati on olemas: minupoolne ja Egle pakkus ka oma sõbranna. Liiga keeruliseks minna ei tohi, aga uued inimesed on tihtipeale siiski stress, sest kõik see harjumine nõuab omajagu energiat.
Ma tahaks muidugi, et tuleks Marvel ja asi oleks klaar, aga siin on ka konks - me mõlemad oleme tudengid ja eks ma pean kindlasti enne otsustamist ka Egle sõbrannaga kohtuma.
Eluke on endiselt selline nagu oli, üks parem siis jälle üks halvem päev, aga midagi pole teha - pealegi hea jääb endiselt peale.
Vahepeal istun kuskil ja näen mõnda inimest, kes on maru-tuttava näoga ja ma ei saa aru, kus ma teda näinud olen. Mingi hetk näeb inimene mind, naeratab ja siis mul jõuab kohale. Eks nii juhtu kõigil, aga viimasel ajal on mul seda väga palju. Ma poleks elus arvanud et see lennujaama töö mind sellisel viisil mõjutada võib, aga näed.. siiski...
Ootan küll pikisilmi kevadet, aga ega see, et lumi jälle maha tuli mind ka ei häiri as long as on päike ka väljas.
Praegu olen ülikooli kohvikus ja tundub, et üks kord ikkagi tuleb see kergem päev. Kuigi praegune sumin on päris lõbus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar