When you're forgiving but you can't forget
Feels like you're drowning but you still got breath
Eile oli täpselt selline päev, mil hea ja halb võis vahelduda minutitega. Kõik probleemid on ju oma peas kinni ja üldse on raske hoida tasakaalu vastutulemise ja mitte pähe istuda laskmise vahel. Nõrkus tuleb peale ja samas pisikesed ilusad asjad päästavad ikka päris palju. Väga palju, aga kauaks neid kauneid rõõmustajaid jätkub, ma ei tea.
Ilus lõpp päevale oli ikkagi selles, et Aap pidi poodi minema ja ta võttis mu töö juurest auto peale. Tema ostis süüa ja mina leppisin suitsu, ''Akadeemia'' ja kummikommidega- mega suurte nätsupallidega tegelikult ja nostalgia kommidega- nii nimetas neid Aaps- sest on tõesti olemas ühed kaalukommid, mis on otse lapsepõlvest ja keegi ei tea kunagi, millal neid lapsena siis saadi.
Koju jõudes pidin saatma veel mõned meilid ja hõõõrudes meelekohti ka mõtlema, kuidas toimida edaspidi, aga ma ei jõudnud kuskile, sest uni oli ni hull. Organism tahab ikka laadimist ja uni on hea, aga see võiks olla mõnikord asendatav ilma, et tervis kannatada saaks.
Mõnikord on vaja VÕITA aega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar