feilisin

Läbi. Täielik jõuetus, ja nälg..nälg emotsioonide järgi. Kõik mida anda suudan on võlts naeratus ja vaikus.
Vaikus mis tähendab vaid seda ,et olen ära..olen omas maailmas..kuskil kaugel ja seekord mitte maailma paremaks muutmise mõtetes vaid lihtsalt otsides ise endalt arusaamist ja palumas andeks endalt ,sest selles seisundis olen süüdi ainult mina ja kui mõistus saab aru ,et miski ei muutu ,kui jätkan samas vaimus siis emotsioonid on taltsutamatud..mind ei ole teiste jaoks..täna õhtul küll.
Mul ei ole vaja jälle äragata hommikuti mõttega ,et kopp on ees..see ei ole normaalne..see sakib, sellepärast suleb sundida end olema positiivne..mis tahes ka ei juhtuks..kõige kergem on lüüa kääga ja lasta kõigel voolada edasi, aga kui palju ma siis kaotan?
Alles eile oli hea.. miks ma siis tean et homme ma ärkan paistes magamatute silmadega ja lähen kooli vaadates maha ja tehes nägu et mul on pohhui.
Mul ei ole ju mingeid hulle probleeme ega midagi, miks ma siis vaevlen siin nii väga..
Tegelikult ma olen lihtsalt väsinud täna ja homme tuleb päev kui ma võtan uue hoo sisse ja saan aru ,et kõik on jumala korras.
Think positive.
Kui mina ei mõtle ei tee seda keegi ja kas ma saan lasta teistel puhata minu igasugusest tõmblemisest:D