teisipäev, 20. mai 2008

Ready ,when you are!

Selline päev..koolis ei käinud aga see eest käisin arsti juures ja ateljees tööd tegemas.
Vahepeal tundus ,et nüüd on kõik põrumine..päev on metsas ja ei tea mida veel..Kõndides linnas ja mõeldes ma jõudsin järelduseni ,et igasugune põrumine paneb alati mõtlema tulevikule. Ainult siis ollakse tõeliselt kaine ja vaadatakse asjadele nii kuidas nad on ja nähtakse tõtt.
Mida päev edasi seda paremaks kõik muutus ,sest ometigi ei lase ma asjatult naeratusel kaduda..see on minu mask..minu teine salajane elu..
Vahetpidamata helises telefon ,kõigil on midagi vaja- meeldiv, aga teiselt poolt ma armastan ennast nii palju et lubasin mõelda ...Miks ei helistata siis kui mul on sitt olla..kui mul on vaja abi?..Loomulikult kõike peab tegema ise:D
Igatahes ma armastan oma elu ja mitte mingi hinna eest ei ütleks ma ära oma minevikust ja tuleviikust..kõik mis oli on minu!

Kommentaare ei ole: