Idamaine

Taas kiidan kuldset,muldset eluringi,
kus potissepa rattana käib arm.
Saab igast liiki savist kann küll mingi,
kuid paljudel on küljes kriim või arm.

Võib tervest kannust juua elurõõmu
ja mõranenust maitsta kibedust.
Kuid elu viimastotsustavat sõõmu
on uhkem võõpamatust juua just.

Täitsa pekkis kui kordaläinud see päev on. See on vapsee võimatu.
Ei ole nii ammu nautinud absoluutselt kõike mis päev endaga toob.
Ja isegi nähtav konflikt muutus täna lihtsalt elu parimaks vestluseks ja eksam mis tekistas nii palju adrenaliini läks libedalt ning täitmata jäänud lüngad ei rikkunud mu ilusat tuju.
Ma loodan et läheb hästi ja oleks ikka iga päev selline.