Ooooooh, esimene päev on möödas. Räägitakse ju ,et algus oon kõige raskem...Ma ei usu ,et täna kõige raskem oli. Palju uusi inimesi seega meeletud eelarvamused. On ka uus süsteem ja noh..praegu see tundub veeel nii keeruline kõik ja hinge peal on ka raske...Ma ei tea miks vb on see hirmust homse ees. Õnneks on see hirm kuskil sügaval sees ja pole nagu väga hull. Vaevab, miski vaevab. Homme peaks algama päev muidugi ilusti..esimene on esta.
Appi mis mul viga on.
Ühesõnaga praegu ei oska midagi öelda ja ei oska kuidagi hinnata, või noh kui ma kirjutan nii nagu on siis on see väga karm ja ma olen kindel ,et need eelarvamused mis hetkel on lükatakse nkn ümber.
Oli ka pisikesi pettumusi nagu nt ,et füüsikat ei anna rokk vaid jakobson, aga elab üle.
Vaatame mis homme saab...elu muutub huvitavamaks...
***
Appi . Tegelikult ma otsustasin kirjutada veel...
Ma ei mõista miks on alati nii, et see mida ma kardan kõige rohkem ei olegi hull ja see mida ei karda muutub hetkega hirmasaks unenäoks.
Mul on harjumus/omadus kalduda äärmustesse...ehk siis heast tujust muutuda järsku kõige hüsteerilisemaks inimeseks..piisab sõnast.
Miks ma seda jama kirjutan? Sest ma pean midagi kirjutama et saada välja see negatiivne hetkeemotsioon.
Tegelikult on naljakas...esimene päev pole veel lõppenud ja mul on selline haige tunne ,nagu oleks aasta lõpp ja mul onkopp ees...see tunne läheb poole tunnipärast ära aga jah...selline tähelepanek siis.
Ma ju räägin ,et ma nkn kujutan liiga palju ette.
Paratamatult olen ma väsinud ja sellet tulebki kõik halb.
***
Et mul on seda lobapidaatust praegu nii palju siis ma kirjutan koolist natuke.
Liivanurme klassis tehti remont ja praegu pole seal laudu niiet peab elama kalli klassis natuke aega.
Et aula on pooolik olen ma juba vist maininud kunagi ja meie nn aktus toimus võimlas ,kuhu oli paigutatud roki imetahvel,mille peal näidati siis meile meie õpinguiplaani.
Mis veel?
Meile tehti nüüd üks pikk vahetund 30min..et saaks ikka rahulikult süüa ja värki.
Nii mul saavad mõtted otsa ja noh suva kah, põhiline kirjutatud...
^^
***
Jätkan lobapidamatusega..
Mis ma siin mõtlesin..lambist...nii igaksjuhuks enda jaoks ,juhuks ,kui peaks midagi minema halvemeni..
Ma arvan/ lohutan ennast sellega ,et kui me kaotame midagi..olgu see kas kallis inimene või mingi asi tähendab see vaid ühte..meil polnud seda vaja..
See on kõigest kinnisidee, et mul on vaja seda inimest ja ma ei saa hakkama ilma ..see on illusioon niipea kui saad sellest lahti hakkad nägema ,et ümber on palju rohkem sind vajavat.
Paraku peab leppima ,et kedagi ei huvita mida sa hetkel tunned, astud endale kõri peale neelad alla ja lähed edasi...
Tahaks lähtuda põhimõttest ,et asendamatuid pole olemas...ma ei tea, tõesti ei tea kas see on nii.
Ei tahaks küll kaotada elus kõik sellise põhimõtte pärast ja siis avastada ,et kurat küll see on bullshit.
Seda põhimõtet toetab teine põhimõte '' Kes otsib see leiab''.
Niiet süsteem peaks töötama.
Ma ei usu et teie, kes te seda loete mõistate mida ma mõtlen...aga see on minu jaoks..
kui saate siis on hästi ,uki ei siis ei.
Appi mis mul viga on.
Ühesõnaga praegu ei oska midagi öelda ja ei oska kuidagi hinnata, või noh kui ma kirjutan nii nagu on siis on see väga karm ja ma olen kindel ,et need eelarvamused mis hetkel on lükatakse nkn ümber.
Oli ka pisikesi pettumusi nagu nt ,et füüsikat ei anna rokk vaid jakobson, aga elab üle.
Vaatame mis homme saab...elu muutub huvitavamaks...
***
Appi . Tegelikult ma otsustasin kirjutada veel...
Ma ei mõista miks on alati nii, et see mida ma kardan kõige rohkem ei olegi hull ja see mida ei karda muutub hetkega hirmasaks unenäoks.
Mul on harjumus/omadus kalduda äärmustesse...ehk siis heast tujust muutuda järsku kõige hüsteerilisemaks inimeseks..piisab sõnast.
Miks ma seda jama kirjutan? Sest ma pean midagi kirjutama et saada välja see negatiivne hetkeemotsioon.
Tegelikult on naljakas...esimene päev pole veel lõppenud ja mul on selline haige tunne ,nagu oleks aasta lõpp ja mul onkopp ees...see tunne läheb poole tunnipärast ära aga jah...selline tähelepanek siis.
Ma ju räägin ,et ma nkn kujutan liiga palju ette.
Paratamatult olen ma väsinud ja sellet tulebki kõik halb.
***
Et mul on seda lobapidaatust praegu nii palju siis ma kirjutan koolist natuke.
Liivanurme klassis tehti remont ja praegu pole seal laudu niiet peab elama kalli klassis natuke aega.
Et aula on pooolik olen ma juba vist maininud kunagi ja meie nn aktus toimus võimlas ,kuhu oli paigutatud roki imetahvel,mille peal näidati siis meile meie õpinguiplaani.
Mis veel?
Meile tehti nüüd üks pikk vahetund 30min..et saaks ikka rahulikult süüa ja värki.
Nii mul saavad mõtted otsa ja noh suva kah, põhiline kirjutatud...
^^
***
Jätkan lobapidamatusega..
Mis ma siin mõtlesin..lambist...nii igaksjuhuks enda jaoks ,juhuks ,kui peaks midagi minema halvemeni..
Ma arvan/ lohutan ennast sellega ,et kui me kaotame midagi..olgu see kas kallis inimene või mingi asi tähendab see vaid ühte..meil polnud seda vaja..
See on kõigest kinnisidee, et mul on vaja seda inimest ja ma ei saa hakkama ilma ..see on illusioon niipea kui saad sellest lahti hakkad nägema ,et ümber on palju rohkem sind vajavat.
Paraku peab leppima ,et kedagi ei huvita mida sa hetkel tunned, astud endale kõri peale neelad alla ja lähed edasi...
Tahaks lähtuda põhimõttest ,et asendamatuid pole olemas...ma ei tea, tõesti ei tea kas see on nii.
Ei tahaks küll kaotada elus kõik sellise põhimõtte pärast ja siis avastada ,et kurat küll see on bullshit.
Seda põhimõtet toetab teine põhimõte '' Kes otsib see leiab''.
Niiet süsteem peaks töötama.
Ma ei usu et teie, kes te seda loete mõistate mida ma mõtlen...aga see on minu jaoks..
kui saate siis on hästi ,uki ei siis ei.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar