See pole mian, ma pole kunagi olnud selline.
Laupäev ma ootan Nassut külla, aga nagu isegi hommikune päike ei ärata mind ellu.
Eelmisel aastal mingis ühiskonna töös ma kirjutasin ''Ei ole mõtet mängida ,et sul on kõik hästi ,kui sa tegelikult vajad abi.Pole midagi häbeneda ,sest igaühe elus juhtub nii mõndagi ja mis see minu asi ikka on mis minust arvatakse, olen see kes olen.''...Äkki ma vajan ka abi? Äkki mul pole kõik korras? Miks ma ei saa aru?
Imelik ikka veel kodune ja ikka veel Maria. Huuh idikas.