reede, 26. september 2008

''Sõbrad?''
''No, sõbrad!''
Sellise sõbraliku dialoogiga lõppes mu ideaalne unenägu.
Midagi on selles huvitavat ,et unenäod lõppevad just siis ,kui kõik on ilus ja lilleline. Ma siiski imestan kui hull peab oleme ühe inimese kiindumus teisse ,et näha teda unes nii perfektsena ja seda enam...armuda sellesse ideaali, mida ta arvatavasti pole. Aga see selleks...unes nägin päris paljusid ja kui see unänägu lõppes (kahjuks) esimene mõte oli ''Ma loodan ,et kõik keda ma nägin nägid samat und mis minagi.'' Terve päev ainult sellest unenäost mõtlengi see tähendab ,et enamus päevast mul kõhus keerab, aga mida pikemaks muutub päev seda hajusamalt ma ka mäletan mis seal siis oli. Niiet sellest ma üritan rohkem mitte mõelda, aga siiski, dou mu ettekujutus mängib kurja nalja minuga.
Päevast siis.
Koolis olid lühendatud tunnid ja kirjandi kirjutamisest ei tulnud ka suuremat asja, mõtted olid ju siiski mujal.
Inka algus lubas ,et tund tuleb hea ,aga võta näpust, Toivo oli jälle kuri. Appi kuidas ma igatsen neid toredaid tunde rühma endises koosseisus:(
Toivo on ikka suureks kasvanud ja üritab olla tõsine...se ei ole normaalne.
Appi ma ikka ei taha nv-d ,kuigi noh..eile rääkisime juba natuke emaga ,aga see polnud ka mingi suurem jutt...ei taha sellest mõelda aga varsti ta tuleb koju ja vaatab mis saab...iilge pinge ikkagi.
Agaaa nu da...vsjo vist?

2 viimast päeva- Oasis- Stop crying your heart out

Kommentaare ei ole: