Arvake ära mis ma sain, mis ma sain suures võitluses ,nagu reaalselt der Krieg oli noh. Ühesõnaga ma praktiliselt tirisin ühe mehe käest Beethoveni raamatu ära, sessuhtes ,et kust otsast on see õiglane, et mingi pede ostab raamatu mu nina alt ära , see on saatus. Mõtlesin ,et hakkaks pillima ,aga milleks kui võib pakkuda kõik raha mis mul oli ja see oli veidike rohkem kui see raamat ise maksis ja pliiatsid ,mis koti põhjas vedelesid ja olgu see oli küll kaotus ,aga ka oma salli ma andsin ära ja mille nimel, selle nimel et saada see ainulaadne raamat. Appi ma ei kahetse üldse see on nii hea:D Hahahahaha te peate seda lugema:D okokok a filmi vaadake ikka.
Muidu oli päev nagu ikka. Sisuliselt pool päeva mul oli tunne, et oleks noaga kõhtu saanud ja teine pool oli tunne ,nagu oleks veel ühe noaga saanud. Tegelikult oli see natuke vähem kui pool ja pool a no mõte loeb, täna valutasin kõhtu ja sain Kristiinaga kokku , siis tulin koju lugesin ühe peatüki ära ja mul silmad ise vajusid kinni , meiekeeli..mm.. ma jäin magama, kella kümneni ja siis läksin pead pesema ja nüüd ma istun (loe :südames nutan) sellepärast et ma (kuivan) ei tea kas ma jään magama...vot:D