Selline , ebaharilik päev.
Pigem raske ,aga siiski väga hea, sest üks hea väike inimene suudab teha nii palju head, ise seda teadmata. Tegi ka minu olemise mõtekamaks ja ilusamaks.
Esimese kolme tunni ajal ma olin hambaarsti juures. Niipea kui jõudsin kooli hakkas asjaajamine lõppkokkuvõttes ma jõudsin ainult viimasesse tundi ja sinna ka ainult pooleks tunniks.
Jumal tänatud ,et Übi ja Küla nii mõistlikud on, soovisid head reisi ka... nunnu. See-eest ei taha Lend kuidagi mõista midagi ja olla meile toeks.
Mul oli tegelikult nii palju kirjutada ,aga mu olemine on täpselt samasugune nagu ma oleks udus või kastis. Ma absoluutselt ei taju reaalsust.
Noh siis on mul ainult poolteist päeva jäänud...tänase lõpuni ja homne loomulikult.
Pea valutab tänasest päevas ja nendest haigetest vestlustest (ei mõõtle neid mis koolis olid). Kirjutada ka pole midagi niiet ma ei hakka siia pushima mingit diipi juttu.
Homme ka päev.