Paar päeva tagasi vaatasin filmi ja nüüd eile vaatasin uuesti, et näha kõik see mis esimese korraga nägemata jäi. Ühesõnaga jutt käib filmist ,,Immortal beloved'' . Niiii hull lihtsalt ,kui muljetavaldav see on. Ma olen täieslikus sigavaimustuses ja isegi ,kui tegelikkus oli hoopis teine ja kui üle poole filmist ei vasta tõele siis vaatamata sellele on see niivõrd hea, et mul järjekordselt ei jätku sõnu. Vaatasin ja üritasin kujutada seda tegelikkuses ette ,neid emotsioone ja mõtteid, mis ühel või teisel hetkel valdasid Beethovenit. Vahepeal jäi hing kinni ja kohati ei jäänud muud üle kui küüsi närida (piltlikult öeldud) .
Mida võib tunda üks geniaalne muusik ,kes on jäämas kurdiks. Nii irooniline kui see ka poleks. See on nagu pime kunstnik ja selliseid on olnud ,aga mis piin see nendele oli, kui nad ei näinud seda mida nad lõid . Mis tunne see võib olla kui sa ei kuule kiidusõnu, aplausi ja veelenam oma teoseid.
Ka näitemäng selles filmis on tõelisel tasemel ja see mõte, see on nii hea ,kõik see lahendus,lihtsalt parim.Kahtlemata kuulub see film nüüd minu lemmikute hulka, sest vähesed filmid suudavad avaldada niiiii hullu muljet ja väheseid filme ma vaatan sihilikult üle ja vaataks veel. Niiii hea!
Mõtlesin veel tükkaega ,et Gary Oldman nii tuttav kuidagi, kus filmides ta üldse mängis ja mulle jõudis kohaleeeee ta mängis Leonis....see on film ,mida ma reaalselt fännan lapsepõlvest, vaatasime seda koos vennaga ja kahtlemata on Sting hakanud meeldima peale Leoni teemalaulu ,,Shape of my heart''. Igaljuhul ma peaks Leoni ka üle vaatama...