Ma siin mõtlesin ,et ma ei oska enam midagi peale hakata... Sessuhtes et on küll asju mida peaks tegema ,aga antud momendil siin ja praegu ma ei oska mõelda endale välja midagi sellist mis tõeliselt loeks. Midagi sellist mida ma tahaks teha kellegi heaks või on hoopiski mul vaja teha midagi endale, ma ei saa aru. Alati on nii ,et teed kellegile head ja siis on sees nii tühi , ei alguses on hea ja puha ,aga kui tuled päeva lõpuks koju ,potsatad maha hingad sisse ja tekib tunne et see õhk mis sa just sisse hingasid, et see on ainus mis on jäänud ja sellegi peab väljahingama ,et asi nutuselt ei lõppeks.
Tähendab ma olen kerges segaduses.
Selle nädalavahetusega ma olen mõelnud endale tuhat asja nii selgeks ,et ei saa enam ise ka midagi aru. Sellegipoolest on lood nii ,et ma tean mida ma tahan, ma tean mida ma pean tegema ,aga see kõik on selle noh sellesamuse tuleviku heaks. Ja see kes ütleb ,et elab ainult praeguses hetkes see valetab, sest ,kui ma ei mõtleks tulevikule ma õpiks juba ammu kuskilt eiffelitorni tipust lendama ,jah just, ledama mitte ma ei teeks suitsiidi vaid õpiksin, ma õpiksin lendama ,elaksin ühes hetkes. Bullshit.
Ühesõnaga väga ebamäärane olek,väga. See läheb üle nagu kõik teisedki olekud ja homme algab uus nädal, kõik otsast peale, no tere tulemast.
Midagi pole muutunud, mulle meeldib kool, kool kui ehitis, konkreetne maja konkreetsete inimestega ,niiet isegi ülelaskmine on mõnikord raske...plaan on siiski selline ,et teisipäeval või kolmapäeval ma lihtsalt ei tule, ma ei viitsi.
See on ju nii lahe ärgata hommikul , vaadata et kell on alles 9, naerda üle terve toa ,et teistel on mingisugune mata või ajalugu ja magada edasi ,kuni ema koju tuleb.
Rääkides siiis emast, eile veetsime suht terve päeva koos ja nii hea oli.
Ka üleeilne õhtu ja öö ja eilne hommik olid väga väärt.
Kevad ongi tegelikult üks kvaliteediaeg.
NAUDIME NÜÜD!