Noh 1 päev veel ja siis 1 nädal ja siis veel terve kuu ja elu...Kas muutub?
Kõik peab olema ära. Esiteks see kujundab inimest ja teiseks ... kui peab siis peab.. teeb ainult rikkamaks.
Ma ei tea mis on hullem kas mõtted lähitulevikust või see, et ma ei leia vajalikke sõnu ...kordan muudkui ühte ja sama endale ja emale. Mõtted uitavad samal ajal erinevates suundades - äärmusest äärmusesse, nuta ja naera.
Kõike handlib ja midagi ei muutugi.
Esmaspäevani veel sitaks aega...jõuab elada:D:D

Mul on luck...
Magama ja siis saab ehk päevast ka rääkida..aga mul on luck!

Okei...pikka juttu ei tee..
Toas on nii külm, et isegi 2 paari pükse, sokke ja pusasid mind ei päästa...hommikuti on raske tõusta, aga ega päeval parem pole..lükkasin külma pärast oma äratuse (päevast mõtlen) seega ma magasin peale kooli kauem ,kui ma magan öösiti.
Koolis oli kesine, sest ikka tuleb ette debiilseid jutuajamisi...aga noh see ei teinud ka päeva halvemaks...
Järgmine nädal siis... Kultuurinädal on ainuke nädal minu elus, mis kestis 8 kuud... ikka suve algusest ...aga ei ma ei taha öelda, et ma tegelesin sellega nii kaua...mõttes, kõik on mõtetes kinni...noh kui mõtlemine on ka tegevus siis võib lugeda jah et tegelesin 8 kuud...haha ...ükskõik:D:D Kõik ongi suhteline.
Noh aga head viimast nädalavahetust mulle...teile ka..(head minu viimast nv.'d)

Mis õhku sa hingad?

Kuna see ufogamster ikkagi häiris mind, ma saatsin ta tagasi kosmosesse. Milleks siis nii palju näljaseid endale blogisse.
Mis on, see on ja midagi ei saa parata, küllaga saab muuta või aeg teeb nii kui nii oma töö ära ja paneb kõik paika.
Imelik ükskõiksus ja rahu, veidike meeleheidet ja mõningate aspektide mõistmisest loobumine...see on minu tänase tuju retsept. Ja mis sa teed...?
Tuli sõnum, et prillid on valmis ja kui lähebki hästi ja ema satub homme ülemistesse siis toob nad ära, kui aga läheb natuke vähem hästi siis saan nad nv-l kätte..seega igal juhul läheb hästi.
KN on juba nelja päeva pärast...juba järgmisel reedel ma ärkan ja mõtlen:''Mis nüüd?'' ,sest elu on mingil määral tuksis ...
Nagu kord ja kohus ma olen peaaegu läbinud 5 põhilist tasandit : võitlemine, eitamine, viha, depressioon ja leppimine...
Tegelikult ma olen eelviimase ja viimase vahel...ja ma ei taha leppida, sest kui ma lepin, ma olen nagu nemad, kes nad on oma unistused musta karpi pannud, aga ole suutnud karpi kaotada, sest on vaja veel teiste unistusi, et karp täis saaks.
Ma olen leppinud sellega, et kõik inimesed polegi nii head, kui ma uskuda tahtsin, aga ma ei aktsepteeri sõjaaega meenutavat inimlikkuse puudumist, kus näljahäda pani inimesi omasuguseid sööma. Ma eeldan siiski ,et see ei ole õige ja sellega leppimine ettekäändest, et see ongi elu oleks liiga hall ja läbipaistev...
Jah.

Jõudsin mingi aeg kooli ja pealtnäha pole hullu ,aga sees kõik sügeles, kõik poolvärsked haavad..miks nii masendav ...Millest selline viha ja okserefleks?
SAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAAST kõik on saaast...

Hetkel ma oleks nagu vabanenud oma mingitest piinadest ja ainuke mis ma tahan on muutuda nähtamatuks. Lihtsalt jälgida kõrvalt ja elada kõigile kaasa ja ma elangi, aga ma tahan olla puutumatu üksus... keegi ei näe, keegi ei tee välja... Ma tean, et idiootne oleks seda paluda, sest esiteks on see võimatu ja teiseks , kes ma üldse oleksin kui poleks kellegagi rääkida ja kui ma ei saaks oma tähelepanu kogused kätte.
Samas ma tean täpselt...kui ma oleksin nähtamatu, ma tean täpselt kelle jälgedesse ma päev läbi astuks. Ma tean täpselt, keda ma kummitaks. Aaa no fantaasia fantaasiaks.
Täna oli küll natuke segane päev ja see on ka hea vaheldus, sest põhjuseid kurvastamiseks on...aga milleks... kas sellest muutuks midagi muud ,peale mu tuju... Ei tea mis õnnest ennast jälle tühjaks lasta.. Mille nimel?...
Ei, nii kaua kui on hea ma naudin seda ja kuna ma ei oodanud ,et tuleb selline (hea) päev siis ma ei oskaksi head tuju rohkem hinnata, kui ma hindan seda praegu , peale nädalast veritsemist...
Sweet, aga ma ei lase pingest täiesti lahti...sest muidu sajab lumi uuesti pähe ja shokk on sama, nagu esimesel korralgi.
Adios ilus esmaspäevane päev.

Täna oli mul jälle üks neist unenägudest, millest ei olekski tahtnud välja tulla, mis oli niivõrd hea, et mul polegi sõnu.
Millal oli seda nähtud, et unedemaailm oleks reaalsusest niipalju parem, et ma tahaks surra unes ja millest see üldse tuleneb?
Ju ongi nii, et minu suurim õnn on mu suurim õnnetus või on ehk asi selles, et keelatud vili on kõige magusam või see ei peagi kõik alluma mingitele kulunud seletustele.
Ei saa endast ju üle olla või õigemini hüpata oma varjust üle. Ei saa ja kõik.

Vahelduva eduga kummitab mind ka eilne päev ja kuna elul on omadus edasi minna siis tulebki mõelda sellele, mis siis edasi saab. Mis saab esmaspäeval?
Kas vabandada selle eest, mida ma poleks tohtinud öelda inimesele näkku, kuid kindlasti mitte arvamuse eest, sest see ei muutu.
Ma leian ,et mul polnud lihtsalt seda õigust, kritiseerida inimest ,sest mina ju tea mis sade talle sisse jäi... Kuidas ma võisin taaskord käituda nii mõtlematult ja olgugi ,et Lend ei kuulu minu muinasjutu kangelaste hulka, tal on ka tunded ja pealegi on ta vanem inimene...
Ühesõnaga ma ei tea, mingi süütunne mul ikkagi on ja äkki see ongi märk sellest, et ma polegi kaotanud oma identiteeti, vaatamata viimase nädala närvipingele ja sees kogugenud vihale. MA EI TEA!

pole selget tunnet, on segu..
tegelikult minu teod ei ole alati õigustatud ja õiged. ma ei ole alati adekvaatne ja mõistev, aga ma õpin, sest inimene õpib kogu elu.
õnneks on see selle nädala viimane päev, mille lõpus ma saan öelda, et see oli kõige jubedam päev mu elus..sest iga jumala päev oli. paari kuu pärast ma ei mäleta seda enam, sest ilmselt see ei muuda mind...kuid ..praegu seda öeldes ei tohiks olla ühtegi vastuvaidlemist... meel on meeletult must ja vaim on väsinud, moraalne nägu on kortsu läinud...ainuüksi selle nädalaga. rääkimine ei aita.
kultuurinädal, ma pöördun sinu poole: ma ei tea kas sa oled mu vabatahtlik õnn või õnnetus, sest
pole selget tunnet on segu

ma olen võitja ja kaotaja samal päeval...aga meel on hea, jep, hea on mu meel

Alles teisipäeva õhtu, aga nii räige väsimus on peal... väga väga kole väsimus. Juhe on ka parajalt koos ja ,mhhh, ma ei tea.
Nädala algusega kaasnesid ka igasuguste jamadega kaasnevad järeltujud või ma ei oska seda seletada...aga täielik jõuetus ja energiapuudus.

Alles hommikul ma tundsin ennast nii hästi, sellepärast ,et ma teadsin, et Kultuurinädal, minu laps, on terve , ta on 1000000% kontrolli all...ma teen kõike nii nagu peab... sest ma püüan anda endast parimat. Ei möödunud isegi pool päeva kuni ma sain teada, ma ei tee muud kui valeta, valmista aluspinda mässuks, ei organiseeri kõige halvemini ever.
Teate ma ei taha seda uskuda, ma ei taha...Ma tean täpselt mida ma teen ja samuti ma tean 100% ,et ma laon ennast välja, aga KN toob vähemalt 1 naeratuse näole ja minu jaoks on see võit. Kuni mul pole oma loodud peret, lapsi...ma pean üheks kõige tähtsamaks isiklikuks varanduseks oma emotsioone...sest nad on minu omad...aga mõnikord ma ei vastuta nende eest...
Igaljuhul kirjutamise algusest on möödas omajagu aega ja mu eelmine mõte on lost...aga ma tunnen ennast halvasti ja samal ajal hästi....Halvasti, sest ma ei saa emotsioone välja, sest kõik on justkui udus ja samas on mul hea meel, sest...enne kui sa seda ei tunne , sa ei saagi aru millest ma räägin ja jumal tänatud, et sa seda ei tunne.
Ema ütleb ''võta elu kui mängu'' ja ma võtangi aga ka mängu ajal inimesed nutavad ja kardavad ja muretsevad...
Kui võrrelda KN'i lapsega, siis ma ütlen ,et mul käisid abordi mõtted täna peast läbi...aga tule taevas appi... Ma teen selle ära, ometi ei tee ma seda Lennu või ei tea kelle jaoks...vaid enda ja nende jaoks keda see kasvõi tsiipakene huvitab...See on tähtis.
Ma arvan, et kõige õigem ongi taaskord tänada neid kes aitavad ja kes on Kultuurinädala jaoks seal...alati olemas...alati abiks ja toeks.. Ma tänan teid ja ma kindlasti panen tähele ..kõike...kui see peaks midagi muutma.
Koolisüsteem on lihtsalt katki...see on väga katki...
Minu aju on tänaseks katki, meeletult väsinud.

Palavik on stabiilne 36.2 ,kuigi tavaliselt mul seda polegi. Alumine huul tõmbleb ja isegi rääkimiseks pole vastavaid ressursse. Kergelt surmaeelne tunne. Peas mõlgub ka palju mõtteid, sellest mida võiks teha, aga jõudu pole. Samal ajal ma ei saa öelda, et see oleks kõige hullem seis, sest midagi ei valuta ja nohu..noh nohu on nohu. Kõik oleks nagu omal kohal ja 100% kontrolli all.
Eriti heaks teeb olemuse see, et homme tuleb tulla alles neljandaks tunniks ja ülehomme jäävad Ivo tunnid ära.
Ma arvan, et reede-eelne öö oli üks parimaid ja reedene päev iseenesest oli ka üks hea ja rahulik päev, vaatamata muusika tööle ja füüsika järkale.
Kui ma võtan ennast nüüd kokku ,enne öö saabumist, teen ühe vahvlipäeva plakati ära.
Kirjutan valmis kultuurinädala kirjad õpetajatele ära ja siis jääb veel tegeleda natukene koduste töödega mida pole ka väga palju. Kõik on täiesti äratehtav. Ma arvan, et see oli vaatamata kõigele üks väga hea nädalavahetus.

Mis puudutab neljapäevast KN'i koosolekut , siis see läks vahelduva eduga normaalselt. Viieballi süsteemis paneksin ehk 3, puht kõhutunde alusel.
Ühtegi ideed ei lastud läbi ilma muutmata.
Õpetajatel tekkisid koguaeg igasugused laadatjud. Mitu korda tekkis küsimus ''Miks ma siin üldse olen?'' , sest nagu hiljem selgus mul jäidki osad asjad rääkimata...Täpselt sama lugu nagu eelmisel koosolekulgi. Algus venib , sest nii mõnigi ei saada lainele saada ja lõpp läheb nii kiireks, et hoia ja keela.
Vaadates oma päevikut on olukord kirju, aga no midagi loeb välja küll...Alustame siis algusest.

01.02.2010
Teatripäev.
11-12 esineb väikestele aulas teater.
Kui Uno Schultz jõuab siis tuleb kohe pärast teatrit.
13.55 on oodata Tiiu Übit rääkima lavastuskunstist ja kuidas on saadud filmide jaoks sitast saia.
Peale tunde tuleks esinema veel üks mees keda kutsuks Toivo ,aga see on veel veidike lahtne.

02.02.10
Tantsupäev.
Tansukoolide osa on veel lahtine ,aga kui nad tulevad siis see toimuks kas kell 11.55 või peale tunde.
(järgneva eest ma vabandan, sest ise polegi ilmselt kunagi selle poolt olnud)
4. tund ..11 klassid lähevad aulasse tantsima.
6. tund .. tantsima lähevad 12ndad klassid.
7. tund .. tants ootab ees kümnendaid klasse.
(sisuliselt ongi oodata taolisi tantsutunde nagu olid meil kunagi kauges ja ähmases minevikus)

03.02.10
Kunstipäev.
Piltide järelejoonistamine toimub 5.-7. tund õpetaja kalli ruumis.
Samal päeval tuleb rääkima visuaalse disaini kunstnik Kristjan Sisa, kui ta otsustab tulla 9.45 siis saavad teda minna kuulama vabatahtlikud järgmistest klassidest : 9A, 9B, 10A, 10B, 11R ja 12H... 11H ei saaks minna sest neil on matemaatika samal ajal. Juhul kui Kristjan otsustab tulla 14.40 siis saavad minna kuulama kõik vabatahtlikud.
Õpetajatele toimub kividest ehete või küünlaaluste tegemine...vastavalt sellele millal neil vabad tunnid on. Info kivide kohta www.talcus.et
Õpilastööde näitused on samuti avatud, oodatud on nii fotod ,kui ka joonistused ja maalid.

04.02.10
Muusikapäev
8.45 ja 10.45 KSG muusikakoolides õppivate õpilaste kontsert 1, 4, ja 5. klassidele.
9.35 rääkima tuleb Hirvo Surva 8.-10. klassidele.
Kui Saluveer saab tulla siis ta on oodatud 11.35 või 12.30 ja ta esineks 7., 9., ja 11. klassidele ,aga kuna ta pole mulle vastanud siis ma poleks selles väga kindel.
Vahepeal võib olla ka elektronmuusika loengud ,aga nagu ma olen aru saanud siis vb. jääb ära ka.. See ei ole minu korraldada.
7nda tunni ajal oleks ühislaulmine aulas 10.-12. klassidele.
Kui Rannap on Eestis siis 14.10 on ta platsis.

ÕHTU:
Teatriõhtu kell18.00-21.00
Osalejad on 8.-12. klass ja tuleb astude ette, eelnevalt saadud teema/reklaami etedmisega.
Võitja saab ... hea auhinna.. ei paljasta, kellele olen juba paljastanud...sellel veab.
Seda üritust ei tasuks vist alahinnata, sest kui läheb hästi, no siis läheb väga hästi.

Ma arvan ,et ma panin kõik kirja ..juhul kui midagi jäi välja siis enamus on ikkagi olemas... spets aruanne Piretile:D

Tegelikult on nii, et mul on vist liiga aeglane net hetkel selleks, et võtta grandioosseid piltide üleslaadimise protsesse ette. Belive me, see ei ole ettekääne, aga mu närvid ei pea ilmselgelt vastu.
Miks ma ei võinud varem sellega tegeleda? Äkki asi on selles, et ma magasin, sest kraadi klaas ei näita palavikku, nagu alati, aga ma tunnen, et see on u. 38. Iseenesest normaalne, aga ma lõdisen ja lasen valla oma rinevaid reflekse. Ebameeldiv.
Mu eesmärk on saada esmaspäevaks terveks ja ma näen selle nimel ausat vaeva, is nice, sest gripiteel on palju parem maitse, kui siis, kui ma olin viimati sunnitud seda jooma.
Igastahes, ma püüan olla mitte nii ärrituv, kuigi see käib teiste reflekside hulka ja ma ravin võimalikult palju...is nice vol.2 ;)

Ma luban, et piltidega ja koosoleku kokkuvõtetega tegelen homme, sest ma jäingi haigeks ja ma saan aru, et need ninajooksud mis olid koolis , olid lillekesed... Uskumatu, ma pole nii ammu päriselt haige olnud...
Aga me saime plakati valmis...ütlen kohe ,et midagi erilist ei tasu oodata...laisk plakat:D:D leinaplakat

Kui inimesele tehakse pimesoole operatsioon , rebitakse tema kehast välja tükk ja kuigi talle hõõrutakse nina alla, et seda polegi vaja, et see teeks talle ainult liiga ja me päästsime su elu, siis tegelikult nendest sõnadest valu ei kao...Inimene endiselt piinleb vähemalt kolm päeva voodis, sest iga liigutus valmistab kuratlike valusid.
Vaimul on ka oma keha...aga teine kord ei piisa kolmest päevast ,et tõusta jälle jalule...

Seega valu ei tulene alati valust.

kõik möödub pöördumata iial tagasi,
truu kaaslanegi rändab võõraid radu,
ta lahkus siis kui Sina magasid

See pole lihtsalt ilus katkend Alenderi laulust...mkm..
Tegelikult ongi ju nii , et asjad on pidevas muutumises, üks aasta möödub, teine algab..üks inimene tuleb , teine...
Ilmselge ,et tänane päev ei kuulu minu elu kevadesse, aga teiselt poolt, mine sa tea.
seisuga 21.05 olen ma vaieldamatult väsinud.

Räägin oma unenäo ühest osast, nimelt osad inimesed(u.7 inimest), nende hulgas ka Liivi, Liis ja Kristiina, olid viidud (vabatahtlikult) ühte ruumi , mis oligi minu mälu järgi (unenäo idee järgi siiski mingi korteri üks tuba vist) meie aula esine. Aga ta oli räpane..olemuselt sama räpane, kui Patarei vangla. Seal oli tehtud enesetapp , sest sellel ruumil oli omadus muuta inimese biomass nähtamatuks ja kuna kõik inimesed seda ei kannata oli võimalus ,et sealt toast enam ei väljuta, see oli ka enesetapu motiiv..inimene ei pidanud vastu...jaa kui see sai öeldud oli Liis juba ühe jalaga toas, siis läks keegi veel jne.jne. kuni väljast olime nähtamatud ,aga toas nägime kõik üksteist enam, kui hästi. Igaljuhul selline imelik unenäo lõik. Põhiline on see, et ma poleks elus tulnud selle peale, et nimetada inimene lihtsalt biomassiks...unenäod on ikka salapärased ma ütlen. Kust kurat nad tulevad?

Päevast ka eksole. Rahulik, liigagi rahulik, üsna passiivne, unine s.t. haigutusterikas. Pole mingit masendust, aga ma lihtsalt ei taha midagi teha... mitte vinguvalt ei taha ,vaid nii :,,Kas sa leiba soovid.'' ,,Ei, aitäh, ma ei taha.'' Täpselt selline loll on ka minu ''ei taha''.
Enne Ivo tunde oli julm, lausa räige kiusatus jalga lasta...aga ei südametunnistus ja midagi veel, mis ma päris täpselt ei tea, hoidis mind kinni...
Ma ei tea, päev nagu päev ikka.

Lahe, jõudsin kooli ja mulle piisas 10nest minutist, et saada aru sellest kui väga ma tegelikult EI igatsenud seda kohta. Arvestades sellega, et homme on teisipäev ja teisipäevad on nädala kõõõige nõmedamad päevad siis mul tekibki ainult üks soov...visata pikali ja teha laiba nägu pähe, vahepeal veel muutuda siniseks.
Üli märkimistväärsed on ka 30 parandust hindamissüsteemis, mis ei tundugi väga õpilassõbralikud, kuigi ma pole nendega eriti põhjalikult tutvunud, peaks Eha antud lehed üles otsima.
Igaljuhul on taaskord see olukord kus ma ei suuda mõelda eriti millelegi va. kool ja uni. Mitte, et elus polekski midagi muud, aga ma ei viitsi eriti otsida teisi jagamistväärseid teemasid...
Seega, side lõpp:)


Muuseas ma olen 18 aastat ja 1 kuu vana:D

Homme siis kooli, on ju nii?
Tegelikult mul pole eriti mingeid emotsioone...kooli ja kooli, mis seal uut? Muidugi võiks vaheaeg jätkuda... võikski ju ainult vaheaeg olla...sest tegemist on igaljuhul, sõltumata sellest on kool või mitte. Üks asi on jama, nimelt kui ma lähen vaheajal kell 7 magama siis pole hullu ,aga kooli ajal ma ei saa kell 7 magama minna ühel lihtsal põjusel, ma ärkan kell 7.
Mis sest ikka...Head vana kooliaasta jätku uuel aastal...

On olemas teadmised ja alateadmised , mis on kahtlemata loomulikud inimese intelligentsi komponendid, aga neid samu teadmisi ei oska kuidagi ise kirja panna , kui pole parasjagu üht teemakohast kirjutist lugenud. Pahatihti juhtubki nii, et niipea kui ma midagi kirja panen siis kaotab see osa oma väätrusest, võib-olla sellest tuleneb ka sisemine kergendustunne. Ei tea. (ega peagi teadma ,sest see pole mu mõte hetkel)
Sattusin lihtsalt ühe äraütlemata hea blogi peale ja vaatamata sellele et kohati esines selles blogis midagi, mida hästi ei tahaks mõista siis oli/on see esiteks meeletult hästi kirjutatud (lugemine läks sama kiiresti kui Coelho raamatud, vahe on vaid selles, et Coelho raamatud mulle üldjuhul ei meeldi) ja teiseks olid seal siiski geniaalsed mõtted.
Mõtted mis panid hilisel õhtutunnil ka oma pea natukene paremini tööle. Teema nagu ''pinnapealsus'' on alati pakkunud palju jutuainet ja on olnud ka tüliõunaks, aga kunagi pole ma lõpuni tajunud kõiki pinnapealsuse tagajärgi ja põhjusi (kindlasti jääb miski ka elu lõpuni tajumata ja üldse kõikigi kujutlusvõime piiride taha) või...kas just tajunud ,aga ei osanud iseendale kuidagi lahti seletada ...Nimetatud(tegelikult nimetamata, aga mainitud) blogis oli see teema käsitletud täpselt nii, et igaüks saaks sellest aru ja minagi püüdsin kahe kõrva vahele osad mõtted, mille peale mina üldjuhul ise ei tule, kuigi nad on võrdlemisi lihtsad ja ma usun, et igaüks teab neid...alateadlikult. Ma olen peaaegu 100% kindel ,et igaüks ka nõustuks selles blogis seisvaga. (Vaatamata suurele soovile jagada linki kiidetud sissekandega, ma ei hakka mingit blogi reklaami tegema, seda mitte kadedusest pigem blogija solidaarsusest...nimetagem seda kuidas iganes)
Huvitav ongi see, et on palju neid kelle taju ja alateadvus on loomAlikult hästi arenenud, aga vähe neid inimesi, kes kõiki oma teadmisi ka formuleerida oskavad...see on ilmselge kaotus ja samas inspiratsiooni allikas e. ma eeldan ,et oma puuduste tundmine inspireerib neid likvideerima. Iseasi, kas karmis võitluses võidab ispiratsioon ja teostus või harjumus.
Agas jah, mis ma ikka enam jauran, mina tegin tänaseks kõik oma otsused ära ja konpenseerimaks oma tänaste otsuste endateada jätmist ja otsustasin lihtlabaselt puhuda mulli, veeretada mõtet..loobudes igasugusest sügavusest nii et alltekste polegi vaja otsida.
P.S. Kõik kirjavead ajage aja kaela...muuseas mitte ,et oleks millega kekata, aga kell pole ammu enam 2.53..vaid 3.46... Daiju.

MIDA RÄÄGITAKSE JA MIDA KUULEN MINA. NÄITEID EILSEST ÕHTUST:

Aap tõi sirklile padja.
Vastuse originaal: ,, Aap sa oled kullatükike.''
Minuni jõudis: ,, Aap sa oled mullatükike.''

***

Kerstin ja Anu omavahel:
Anu viskas vitse....
Kerstin:,, Anu sa oled naljatilgake.''
Mina kuulsin: ,,Anu sa oled näljatilgake.''

Juhtub



Ülemõistuse vaba

Ilmselge hallejuuujah:D:D
Inspiratsioooni hoog tuli peale jejeje.

U2 - I'll Go Crazy If I Don't Go Crazy Tonight

HAHAõntsHAHAõntsLOLZ
Kohe varsti on HULLtuuriNÄDAL, praegu feels so good.
Kooli ei taha, aga varsti peab ja pole hullu, handlib ära.
Homme lubab siis tulla mõnus päev. Igaksjuhuks ei hakka midgi ettemõtlema , sest see lõppeb peaaegu alati halvasti , kui ma oma õhulosse ehitan...siiski.
Igaljuhul päev läks vägagi korda ja seda mitte ilma teiste abita ja mitte päris kodus istudes..õigemini kodus ,aga mitte enda omas...
Nägin head unenägu, millest ma mäletan ainult katkendeid ja selle üldist mõtet, see tundub nii hea, nagu mingisugune puuduv tükk oleks tagasi küljes...unenäod on ka mõjutajad nagu tunda võib.
Ma ei oskagi midagi grandioosset kirjutada, aga mul on hea, mul on tõesti hea olla. Nagu olekski mingist x koormast lahti saanud. Ei tea kas nüüd ajutiselt või ongi selleks korraks kõik. Teada tõde on ju see, et kui sa arvad ,et ära lõppes , algab kõik otsat peale ...kõik see hea ja halb, kuigi miski pole üdini hea, miski pole üdini halb.
Ma püüdsin maailma kinni ja panin oma pudelisse! Is nice.
See tähendab, et kõik algab mingist tiivustatusest, sellele järgneb rahulolu jnejnejne kuni tuleb kriis nagu big boom, peale seda loll aeg kus kõik on valesti, rahulik aeg, pisike kriis ja lõpp. See ongi ajutine maailm ..Paned selle pudelisse, kui see ring on täis ...jood pudeli tühjaks...siis piinled natuke ,sest nii palju on ju vaja alla neelata...Neelad selle alla ja siis on tiivustatus, rahulolu...
Elu erilised hooajad...erinevad tasandid, sest kõik pudelid on erinevad...kunagi ei saa valmistada 2 täpselt ühesugust veini, pisike vahe on kindlasti sees.
Ilgelt diip onju...homme loen läbi ja mõtlen, mida helli...aga wasever:D:D:D
Nagu ütleks klassik ''LAMBINE'':D

On olukordi, mida võib püüda ennetada, aga see mis peab tulema see tuleb ja tee, mis tahad.
Lihtsalt, mida sa ikka ootad mult , kui väänad välja mu sõnu ja teed mu lolliks... ma lähengi siis lolliks ja lähengi närvi ja see on jube, sest mina jään endaks ,sellise lollakana ja närvilisena ja ma ei lähe närvi soovi pärast vaid mingi ülekohu pärast, sest sinu öeldud on väär ja uskumatu, kui seda rääkids sa jääd uskuma oma fantaasiat, mis kohati ongi tõsi, aga kohati mõtlematu ja üsna solvav loba. No mis sa sellega teed? See on elu.

Inimene kes leiutas šokolaadi, leiutas elu.
Tegelikult ma käisin täna vanaema juures ja see sügav-kopli on siiski üks masendav koht. Palju kodutuid kiisusid , kes on kõik vanaema sõbrad ja palju kodutuid lombakaid - mitte selle sõna kõige halvemas mõttes.
Väsinud majad, väsinud inimestega kelle näod reedavad ,nende tänapäevast viletsust ja mõistagi kõik need inimesed olid kunagi noored ja kindlasti õnnelikud...jõhker peks.
Igaljuhul .. vahet ei ole kus sa elad ja kui palju õnnetust seal päevast päeva näha võib..kodu on kodu ja ma mõistan nii hästi miks vanama kolida ei taha..

Kodune.
Jõhkrad unenäod olid mul, ikka jõhkrad, sõna otseses mõttes, nii, et ma sain vaevu pool neli silmad lahti ja esimese asjana telefon kätte jaaaaaaaa
PALJUPAJUPALJUPALJUPALJUPALJUPALJU ÕNNE KRISSSSUUUU!!!
Praegu siis põen oma tänase magama mineku pärast ,sest ega ma vara magama ei lähe...äratus oli ju iseenesest nii ''varajane''.

Nooo kõik kohad on ehtsat taevamannat täis...ailaik.
Ülihea, ülimõnus, kõige rahulikum päev...
Kes mineviku meenutab blablabla..aga ma pean kittuma ,et wifipede jättis mu eile peaaegu et netita:D
Õigemini ma olen wifipede ja see düüd kellelt ma rotin on endiselt netidoonor, aga lahedam oleks, kui ta istuks koguaeg kodus, nagu vanadel aegadel ikka kombeks oli.
NAAAAAAAIS

Läksin hilja magama ja ega ärkamine polnud ka just kõige varasem.
Õppisin terve päeva Stingi lugusid kitarril ja parim on see, et ma panen ikka paaris kohas näpuga mööda.
Peaks tegema järgmise nädala plaani, sest ma ei ole oma kohustustega veel tegelenud ja arvestades seda ,et järgmine nädal pole väga pikk nagu iga vaheaja nädal ikka...siis läheb graafik natuke tihedaks. Tsiteerides klassik Mändveeri ''..aga keegi ei öelnudki ,et hakkab kerge olema...''
Kui rääkida uuesti uneajast siis peab mainima ,et ega ma täna ei saa raudselt unele enne nelja, sest ärkamisaeg teeb mulle muret.
Tahaks endale väikest ahvi, nad tunduvad nunnud. Ei, päris endale ei tahaks ,aga üks tunnike ahviga mässamist võiks mul olla küll.
Seega mu päev möödus koduselt ja üsna hästi.

Aastavahetus oli tasemel...
poisid meil on veel 15 min, sessiooni lõpuni...
carlstevenberg@hotmail.com
night chat
lumesõda
mida iganes ...lihtsalt ..meil oli väga väga hea...


Kell on täpselt 21.44
Uni oli mitu tundi silmis, aga nüüd on palju parem.
Ma tahtsin öelda seda, et tunne..mistahes tunne, ei muutu sekundiga.
Ja vaatamata sellele ,et nii palju on muutunud, siis tegelikult, kui vaadata lähedalt on kõik täpselt sama, lihtsalt uuel tasandil ja pole selles mitte midagi halba.


Aga mingist püsivast sisemisest pingest võiks küll lahti saada, see pole häiriv, aga see hakkab juba rutiinseks tundeks muutuma...not good...asi on talves...vaatamata sellele ,et viiimased päevad on siiski üüüüüüüüülimalt ilusad olnud..ilma mõttes...igas mõttes.