On olukordi, mida võib püüda ennetada, aga see mis peab tulema see tuleb ja tee, mis tahad.
Lihtsalt, mida sa ikka ootad mult , kui väänad välja mu sõnu ja teed mu lolliks... ma lähengi siis lolliks ja lähengi närvi ja see on jube, sest mina jään endaks ,sellise lollakana ja närvilisena ja ma ei lähe närvi soovi pärast vaid mingi ülekohu pärast, sest sinu öeldud on väär ja uskumatu, kui seda rääkids sa jääd uskuma oma fantaasiat, mis kohati ongi tõsi, aga kohati mõtlematu ja üsna solvav loba. No mis sa sellega teed? See on elu.

Inimene kes leiutas šokolaadi, leiutas elu.
Tegelikult ma käisin täna vanaema juures ja see sügav-kopli on siiski üks masendav koht. Palju kodutuid kiisusid , kes on kõik vanaema sõbrad ja palju kodutuid lombakaid - mitte selle sõna kõige halvemas mõttes.
Väsinud majad, väsinud inimestega kelle näod reedavad ,nende tänapäevast viletsust ja mõistagi kõik need inimesed olid kunagi noored ja kindlasti õnnelikud...jõhker peks.
Igaljuhul .. vahet ei ole kus sa elad ja kui palju õnnetust seal päevast päeva näha võib..kodu on kodu ja ma mõistan nii hästi miks vanama kolida ei taha..