Aga mul vajus natuke tuju ära..esimest korda selle nädala jooksul ma tunnen, et ma tunnen...
Kunagi ütles Pukk ja kordas Egert :,, Inimesel on õnnelik siis, kui tal mitte midagi ei valuta.''... midagi sellist kõlas kunagi ja noh..mul natuke valutab.

Kui tulla nädala juurde tagasi, siis... kõige ilusam nädal aastal 2010...ma võin seda 100%'lise kindlusega öelda...100%


time out vist... aga samas ma loodan et seda pole vaja...

Enne kui ma seda endale tunnistada jõudsin olin ma selle sees.. ei tea kas nutta või naerda, aga ma olen täitsa maa ja taeva vahel, mis on ühtpidi hirmutav, teistpidi uudishimu äratav.

Esimene koolipäev... oma võludega maja on see kool... ilmselt on need võlud niikaua võluvad kuni kõik jälle ülearu keeruliseks muutub.. Ma loodan niiiiii väga, et seda ei juhtu niipea, sest nii on parem nii on kenam:D:D
Lihtsalt tahaks ehitada ühe pisikese jäätisevabriku, ei tea miks ja ei tea kust see tuli, aga see on ainuke mis mul hetkel meeles mõlkus...

Ostsin täna jälle üle pika aja endale raamatu...mis siis et mul on endiselt terve virn raamatuid mis on ootel... mis siis noh:D:D:D

Haha lillede teema nakatas, niiet kui sa tuled too mul lilli:D:D:D

ILUS, ilus päev oli...thank god!

alati on mingi soup kuskil shiti peal...nagu valgus tunneli lõpus

Ma ei tea kas ma peaksin midagi seletama, midagi rääkima. Ma ei tea. Ilmset minu õnned ja õnnetused on viimasel ajal põjustatud ühtedest ja samadest kolletest. Asjad lihtsalt ei muutu sõrmenipsu järgi. Nüüd algab uuesti kool ja mu elu läheb sellevõrra huvitavamaks, et ma peaks tulema välja sellest imepõhjatust mustast august, kuhu ma peale KN'i näilise turvalisuse ootuses peesitama jäin. Kõik on kuidagi üksteise sisse mässitud, kõik mõtted ja sündmused. Tunne on täpselt selline nagu mu viimastel kuudel elatud elu oleks justkui kapsapea.Ma tegelikult ei teagi kui hull või hea mu olukord on ja siis ma istun ja oletan, aga ma usun, et asi ei saa kuigi hull olla... Tead nagu öeldakse '' Usu parimasse, kuid valmistu hullemaks,'' ilmselt see oleks kõige õigem praegu.Peaks äkki TO DO LIST'i tegema.. saaks koguaeg midagi maha tõmmata ja juurde kirjutada.
Let's live in a glory.
Ma arvan, et pole viga...saab hakkama küll selle elukesega. Teist pole antud.
Seda, et tegelikult mul tekkis siin mõte, et peaks kõik ära rääkima. Absoluutselt kõik mis mul on rääkida. Räägiks ennast kellegile nullik. Siis ütleks peale ,et ''mõtle välja mis sa nende teadmistega teed'', tõmbaks kopsud rõvedat CO2'te täis ja alustks uut elu. Laseks lihtsalt emaplaadi puhastus teha ja muutuks 100%'liseks vaimseks invaliidiks, masinaks noh. Mitte, et see nii kergesti käiks, aga võiks ju nii teha. Mul on isegi perfektne ohver olemas. Kellest mul hakkaks kindlasti kahju, aga mis sa teed, keegi peaks ju seda koormat kandma. Ta saaks ju elu võrra rikkamaks, sitt lohutus onju.
Noh tegelikult tuleme tagasi selle juurde, et elu laias laastus on meeletult ilus. Vahepeal kõnnid oma paku peal, siis hüppad kellegi jälgedesse ja jälle oma rajale.
Mõtled kõik inimesed koledateks nagu kuskil laulus oli '' mida rohkem ma õpin tundma teisi, seda enam ma armastan ennast''. Siis avastad, et oled hoopis ise idioot. See on ju suurim fun.
Mega mõnus rahu on.. Fööniks'n'shit tunne.
ai ma vist lõpetan, kuigi ma ei imesta kui ma 2 min pärast uuesti tagasi tulla otsustan...lalala..

Mis siis ikka, tagasi kooli. Ei teagi kas tahta või mitte. Parim on see, et vaheaja lõpus tuli veel suurem väsimus peale, kui kooliajal. Ei saa üldse aru mis toimps...Fuck it.

Homme või õigemini juba täna Rootsi...Ma ei oska seisukohta võtta:)))

Muidu...elu on jätkuvalt ilus..

Tegelikult kulus terve elu, et blogisse jõuda...:D

..I know that I´m not the same
though the similarities..

Sõnad siis Iirise laulust ja ma ei teagi kas ma saaksin seostada need endaga. Kindlasti mingis mõttes, minu mõttes..ma võiksin leida neile oma tõlgenduse.
Eile oleks nagu ilge pagas selja taha jäänud ja kindlasti muutus ka sisetunne.
Nagu me olekski uuel tasandil... veel kaugemale jõudnud...oligi vaja magada ühe öö selle mõttega mis eilsele õhtule krooni pani.
Hoopis teine asi, palju värskem pea peale seda nädalast ( ma ei kardaks öelda) vaikuse põrgut.
Ainult üks mõte pesitseb mul peas, mõte, et elu on liiga lühike, sest sellistel päevadel ma tahaks elada igavesti.
Ma ütlen, et selle päeva ja õhtu ja öö juures oli kõik täiuslik, iga vestlus, iga sõna, iga mõte ja iga tühik.

Kirjutan blogi alates ööööm ,oioi kell on juba 2.36... ma arvan, et ma kirjutan juba 2 tundi... peas ma kirjutasin juba ammu valmis aga... haha no offence... iš muss auš šlafen:D

Kui harva ma tegeikult tunnen seda, et inimene , mina, olen nii nõrk.. Vanemad ju räägivad, et ei tohi olla nõrk ja kõike tuleb võtta vastu püstise pea ja uhke tundega.
Siiski, milleks varjata seda mis tegelikult toimub?
Kas mitte see polegi nõrkus, kui pole julgust olla nõrk, jaaa, see on sügavalt intiimne tunne ja ongi, aga kellele me ikkagi valetame.
Ma tegelikult ei kutsugi üles vastama, aga mida teha kui vaim on murtud?
Muidugi ma ütleks, et tuleb minna edasi ja kuidas iganes seal edasi ka ei läheks... Ma ei tea... Pukk ütles, et tuleb minna horisondini ja siis kui arvad, et jaks on otsas siis tegelikult on veel jõudu minna sama palju edasi ja noh ega neid horisonte polegi olemas... lihtsalt lähed.
Miks ma seda kirjutangi ongi see, et ma arvasin, et mul on puudu üks tükk, aga nagu välja tuli oli see tükk hoopis midagi muud, kui mina seda ettekujutasin..ühesõnaga ma pean veel otsima natuke...
Iga kord kui koidab, et ma olin valel teel, ma saan aru, et ma olen loll ja ma hindan ennast üle(,kuigi tegelikult võib-olla ei hindagi)... ja siis, mis siis toimub... mental shutdown, millest hullemat ma pole seni tundnud. See on see, milleks ei saa olla valmis.
Minu arvates just shutdowni tuleb karta, siis kaob igasugune ürgne taju ja ohutunne.
Oht varitsebki neid, kes on nõrgad ja siin ma jõuan tõeni mille ma saaksin omaks võtta... Ei tohi olla nõrk, sest siis on keegi noaga, kopp-kopp, ukse taga.
Vanemad on ju targemad, ideaalis nad peaksid olema, ja sellepärast nad õpetavadki olla tugevad, mis siis, et ei jaksa, mis sellest, et ei taha...PEAB... lihtsalt peab.
Seega ma jõudin poole tunniga järelduseni, et see on normaalne, et ma siia üldse kirjutan, probleemi nagu polekski olnud....st. et seda polegi olnud... Teine tõsiasi, seda on öelnud ka Mark Twain :,, Mu elus on olnud palju raskusi. Enamikke neist pole aset leidnud,'' no, mis me järeldame sest? häda, häda igavest... see tähendabki, et raskused on see mida me vajame, et edasi minna ja me mõtleme nad enda jaoks välja ja mu jumal see on normaalne..mina olen normaalne, ma arvan et mu elu on nüüd korda läinud ... Teisalt probleemid siiski on olemas...aga siin tulevad mängu väärtused...mis siis kellegi jaoks tähtis on ja iga kord me näeme probleemi siis, kui me kaotame eluvõtluses või elunaudingus midagi nii habrast ja tähtsat millest me seni hoidsime kahe käe ja jalaga kinni...ja nii kirjutades ma võiksin jõuda maailma teisse otsa, aga kuna ülejäänud maailm magab, siis vikerkaare rahalisesse algusesse ma jõuaksin üksi ja mis ma üksi teen kogu selle varandusega? Mitte midagi...sest me oleme tehtud teistest... ja jälle otsast peale ..
Haha tuju märksa parem... Kell on 3.00, 3.01 juba.
Ei tea midagi ma lähen magama...jabur või mitte, aga tolku sest blogist ikkagi on.
Mitte, et ma nüüd homme ei ärkaks ja mõtleks, mis kuradi lolluse ma kokku kirjutasin..aga see on fun... see lihtsalt on fun.

Mjah filmiblogiks see siin ei muutu sest ma oleksin natuke ebakvaliteetne blogija..pole piisavalt teadmisi filmimaailmast, et kommentaarida kõike mida ma vaatan. Filmidest on saanud lihtsalt osa lohutusest. Mitte, et oleks palju lohutust vaja, aga ongi nii ju, et kui vaatad filmi siis lülitad ennast reaalsusest välja...mul on nii. Elan kaasa tegelastele ja siis, kui film läbi siis seedin, et mitte mõelda sellele, mis nkn minu mõtlemisest ei muutu.
Ei näe jälle mõtet asjade lihtsamaks tegemisel, sest see tähendaks ju käega löömist, ükskõiksust... Mõni olukord peabki jätma külmaks, sest kõik ei saagi korda minna...aga öelda ''pohhui'' oma elu peale ma ei suudaks... Seega filmid, filmid, muusika ja kõik see haihtub...

''..vaikuski on kadunud,
kõik möödub pöördumata iial tagasi,
truu kaaslanegi rändab võõraid radu,
ta lahkus siis kui Sina magasid.''

U.Alender

''Look back, look back at me.''

Ma ei tea milles asi kas värseks peas või selles, et ''North and South'' ongi kolmandast osast alates huvitavam. See lihtsalt on ja midagi ei saa sinna parata...
Nüüdseks juba lõpuni vaadatud ja kokuvõttus on see ikkagi üks hästi ilus armastuslugu, ülimalt tüütu algusega.
See, et lõpp tuleb hea, seda ma ennustasin juba varem, aga huvitav ongi see tee, kuidas sinna lõppu jõutakse..kõikides nendes Austeni ja ka selles filmis on ju sisu suhteliselt sarnane, aga probleemide lahenduskäigud on erinevad... vot...ilus ta on ja midagi muud lisada ei oska.

Mr. Darcy:,, Not one heartbeat do I forget.'' ... ma olen samal meelel:)

Vaatasin ''Lost in Austen''-it mis räägib siis sellest, kuidas üks truu ''Pride & Prejudice''-i fännist naine vahetab Elizabeth Bennetiga kohad ära, nii et tema läheb Lizzi aega ja Lizzi jääb kaasaegsesse Londonisse. Mida kõike seal ei juhtu, aga jube lahe on see, et inimesed, tegelased, on näidatud hoopis teises valguses. Wickam ei olegi see kellena ta raamatus väljatoodud on...Austeni raamatus... Caroline on ebatraditsioonilise orjentatsiooniga, kuid see siiski ei vähenda tema soovi abielluda Darcy'ga, aga see on kõik üldise olustiku peidus. Hoopis teine lugu kui ''Pride & Prejudice'' on, aga see on siiski meeletult huvitav point of view... minu arvates vähealt. Sisuliselt ongi nii, et Austeni raamat on võetud vaid uue armastusloo aluseks, vb natuke rohkem kui aluseks, aga filmis on siiski mitu lugu ja kui pole seda originaali näinud siis ei saaks sellele filmile pihta. Muidug on see päris Austeni raamatust lahjem armastuslugu, aga ma pean kordama...ülimalt huvitav oli seda vaadata kuna siin mul polnud viimsete filmi minutiteni aimu kuidas see lõppeb. Sweet...puhkan silma ja vaatan veel midagi... Äkki siis tulen tagasi blogisse, who knows..?

***

Noo näed ma olengi tagasi, sest hetk tagasi ma lõpetasin ''Sherlok Holmes''-i vaatamise ja my god... See oli nii hea, nii stiilne, ületas igasugused ootused...(Aaps õhutas vaatama) Muidu peab mainima ära ka selle, et ma ei ole seiklusfilmide suur armastaja, aga selle filmi ees ma võtan mütsi maha (huvitav kas ma liigitasin õigesti, on ju seiklusfilm?). Lihtsalt ei kujuta ette, mis võiks olla teist moodi...Ei ole üleülde filmiguru äkki sellepärast ei oskagi nii väga kritiseerida...samas kui film on tõesti hea sellise tavalise vaataja jaoks, no kuulge siis pole mõtet ju vigu otsida , kriitikud peavad kritiseerima...see on ju nende leib, aga mina...ma olen see harju keskmine vaataja ja faga ma olen seitsmendas taevas ...aga ei Holmesi juurde tagasi... Näitlejad - ülimalt sümpaatsed.Lõpuks ometi oli Holmes, keegi muu kui ''tere ma podisen siin oma nina alla igasugu seid geniaalseid asju'' ja mis veel..kordagi ei kõlanud ''Elementaarne Watson'' seega...

Emotsioonide küllus, sest see oli väga hea ja ma ei kardaks öelda, et ilus film..ma mõtlen just selle olustiku poole pealt...vana London, tehased.. ILUS!

***

Ideaalis ma tahaks umbes poole tunni pärast veel ühte filmi vaadata...see on sisnuliselt neljaosaline sari...aga eks näis, kas vaatan...vb ühe osa sissejuhatuseks, aga vb terve filmi või mitte midagi...

***

Kell on siis 2.52. Lõpetasin just teise ''North and South''-i osa vaatamise... pidin vahepeal kerima edasi kuna mingid hetked lihtsalt venisid niiii tüütult ja polnud neil otsa ega äärt. Tundubki, et sissejuhatus oli nii pikk, et kannatus pidi katkema. Lõpus läheb kindlasti ilgeks dramaatiliseks actioniks. Alles teise osa lõpus oli esimene torge..väike abieluettepanek, mis oli loomulikult tagasi lükatud ja siis igasugused arusaamatused sõnasõja käigus (väga kurb, kui poleks juba unine tunneks peategelastele kaasa)... Kindlasti läheb huvitavamaks aga praegu...ma ei ole vaimustuses. Ainuke, mille pärast ma viitsisin seda osa lõpuni vaadata oli see ülikena meesnäitleja...
Can't help it...
Aaa vabalt võiks olla 5 osa mitte 4... üks osa kestab 60 min. mis on siiski palju. Lühemad osad poleks nii väsitavad arvestades seriaali sündumsvaesust kahe esimese osa jooksul.
Mjah...hilja juba..pea on väsinud ja silmad veel rohkem... adios!
Homme jätkan...

Nii libe on väljas, ma mõtlesin et saan luumurru täna..Kukkusin öösel Kusti maja ees ja hommikul uuesti bussipeatuses, lihtsalt libisesin. Kusjuures hommikul ma seisin ma, isegi et ei kõndinud ja ...kaotasingi tasakaalu.
Agaaa mis ma öelda võin, kena õhtu oli, tõest kena, midagi ei muutunud ja kas pidigi üldse, oli ju öeldud, et finito la comedia..samas... kes seda teab igaljuhul algas vaheag ja kuskile me oleme lõpuks ka jõudmas.
Hea oli see ka ,et täna öösel me siiski magasime.. 2.40 vm ründasime Kerstiniga suurt voodit, peagi liitus meiega ka triangel-Aaps.
Hommikuse äratuse roll langes Sirklile...maitea mis kell ma koju jõudisn, 11 äkki?
Igaljuhul ma olen nõrk ja ma läksin uuesti magama....see kord oli äratus suht hiline..18.15... Pikk öö tuleb nüüd vist..eks ma vaatan filme.

Muuseas ma loodan, et Jakobil oli ilus päev HARMOONIA PÄEVAL :D:D

Kas ment või delete..otsusta ise kumba tahad!

Ma ei saa aru mul pole vist mitu aastat olnud normaalset vaheajale minemist. Kord ma olin nii kiindunud kooli, et ei tahtnud vaheaega, kord ma olin mingi sigausega hakkama saanud ja ei tahtnud lahkuda probleemi lahendamata ja see kord jälle..ei mitte sigadus (kuidas võtta)...aga olukord mis jääb kummitama..okei võib ju olla et see läheb esmaspäevaks meelest, aga täna ja ...Ma ei saa aru, kust tuleb selline julm tendents.
Jajaja peaks viga endas otsima ja ma isegi tean kus see viga on, aga sellegi poolest ega tangot üksi ei tantsita.
Kallis inimene, ma olen juba üle saanud ja isegi oma unenägudes ma ei vali enam sind, kui ma pean valima, aga ma ikkagi austan sind, kuigi ei oska seda näidata või kui näitan siis see kukub nii õnnetult välja , et ma ju näitan ühte aga nähtavale ilmub risti vastupidine... Mul on kahju, mul tõesti on, paraku..

Täna avastas kooli juhtkond S*rli A*ri kommuuni... kästi kinni panna....see on ka suht kurb, sest siis kui me tegime selle kommuuni ...esiteks see polnud isiklik ja teiseks, meil on justkui omad arved selle kommuuniga...üks oma ülimalt hästi veedetud õhtu...öö.. agas jah Liis läks maale ja ma loodan, et sa ei paina ennast selle A*ri teemaga... kõrvalt vaadates ei tundudnud Pu*k ka vihane vm. niiet have no fears.
Tärne on vist praegu vaja... paratamatu...kus suitsu seal tuld..eile tuli see teema juhuslikult päevakorrale...täna oli juba tõsisem..TSENSUUUUUUUUR RAISK.... kool:/ appi kui väss ma olen. Alles hakkas kõik jälle paremaks minema ja hetk mil minu ja trammi vahel oli vaid mõni cm, tõi ellu jälle need külmemad tuuled.. Trammi asi oli eelmisel reedel... oleks kuupäev 13 olnud, oleks ma kõike õigustanud...Kõike..aga isegi kuupäevaga ei luckinud... Ma hoian vaheajale pöialt... Ei ma olen lihtsalt väsinud ja veidike uninegi..

"An Education"- hea, suht tõsine film, kui võtta ette nüüd pikem seedimine siis võiks jõuda üsna kaugele.
Päris rahulik ja kui üldiselt võtta siis see mõte ei pruugigi jõuda kohe kohale, aga kahtlemata on see väärt film. Teisalt ma ei usu, et ma viitsiks seda uuesti vaadata. Kahe otsaga asi. Ilusad hetked ja ilusad nunnud kleidid on ka kindlasti märkimisväärsed.

***

Päevast ka...
Esimestes tundides lihtsalt ei käinud, sest hommikul oligi tunne nagu ma oleks pudeliga pähe saanud, aga keemia on siiski oluline aine. Enne eesti keelt just rääkisime, et ees on võimatult igavad tunnid, aga võta näpust, üle pika aja oli jälle nii hea ja ka psühholoogia oli tavalisest parem.
Mainin ära ka selle, et ... õigemini see on päeva avastus nüüd... et ... nooo ma nüüd ei oska seisukohta võtta , aga õpetajad käivad netis luurel.
Nüüd on mulle selge kust Liivanurm järsku ''öööö''-tamise asja peale välja tuli (Jakobsoniga lugesid Liivanurme kommuuni orksis , neid tsitaate). Ilmselt see oli juba natuke aega tagasi, aga minuni jõudis see alles täna ja paraku pole see ainuke koht kus õpetajad on käinud. Õnneks pole midagi varjata ja eks me kõik ise tea, mida ja kuhu me postitame, aga see on selline... huvitav uudis...või õigemini see kuidas see täna välja tuli.
Mis siiis ikka...sammume uhkelt homse poole ja ennäe ongi vaheaeg kohe käes... ja kõik me saa suuremal või väiksemal määral selle mille oodanud oleme.
Kurb on see, et homme pole Allanit koolis, ma tunnen tast kindlasti puudust matemaatikas:)))

ma tean et ma kirjutan juba kolmandat korda, aga ma siin mõtlesin natukene ja ma jõudisn ühe tõeni, mis küll ei muuda mu hetkeseisu ei paremaks ega halvemaks, aga teate...
Igasugune lahkumine...see ju ei muuda sisemist tunnet. See ei muuda seisukohti, kellegi suhtes.
Mis muudab midagi on reaktsioon või õigemini selle olematus või tegelikult oleneb olukorras...
ma ei tea..

STAABIPERE

Kujutame lihtsalt ette ,et Karl oli see kes klõpsis...
aga muidu... ei ole ükskõik.

Lihtsalt, igaks juhuks.

with love: )

Appikesekene kui igav koolipäev.
Homse suhtes on mul mõningad hirmud, aga mis siis ikka..saab hakkama küll. Muuseas lapsed 5 eeku homme kaasa...koolileht tuleb, saab siis teada, mida ma olen intervjuus kokku rääkinud ja noh kindlasti on seal lehes ka muud toredat nt. sudoku, aga ma arvan et see on suht arusaadav, miks ma natuke mures olen... tegelikult mures päris ei ole, aga sellegi poolest... ma lihtsalt ei tea ise ka, mida ma rääkisin:D:D
Uudiseid mul pole, sest aeg on täiesti seisma jäänud.
Vot...jääääätis
.....et kallim pääseks üles...:D:D:D

Ilm on tänane kangelane... Nii ilus päike ja pilvitu taevas ja ma pean tunnistama, et päev läks jumala hästi ja see ei tähendagi tegelikult midagi muud, kui seda ,et hea päev on siiani olnud...üks väike tripp linna on veel ees.
Ei saa mainimata jätta, et enne igasugust spikerdamist ma jäin nö. spikkriga vahele... tegelt kirjutasin paar arvu käele aga see tõi kaasa ilge ahelreaktsiooni... Üks õpetaja nägi, rääkis teisele ja nii see levis..aga see oli ka naljakas..okei veidike piinlik, aga nii irooniline ja hea:D:D
Agaaaa me nägime Elisega sisu poolest sama unenägu ja see on ka huvitav nähtus ja oeh... oleksid kõik päevad sellised. Arvestama peab ikka sellega, et hommikul ma ei tahtnud üldse kooli.
Aaaa üks seik oli täna veel... Ivo laseb meid tavaliselt veits varem tunnist ära, aga kuna ilm on nii ilus siis ...maitea me olime sunnitud kella keerama...ega see palju ei aidanud, samas...dunno...

***

Kuna ma ei suuda võtta omaks mõtet ,et kõik on jäädavalt lõppenud, ma elan ikka mõttega, et see on ajutine ja ma tunnen...ma ei saa midagi parata...ma tunnen, et midagi on õhus. Iseasi kas me harjume sellega ja kõik jääb nagu on või .. pole oluline...teate nagu hiinlased ütlevad ''Ja seegi möödub- lühijutuga.''

Lõpetuseks tsiteerin Randrüüti ''Nii süda kui ka hing on rahutud loomad, et vahel ma soovin vaikust.''

Rääkides Randrüüdist..tema juurde sõidangi linna..

Nii rahulik ja mingis mõttes ka depressiivne päev. Nii imelik ja natuke võõras.
Mis ma öelda oskan ''Dum spiro, spero''- ''Kuni hingan, loodan'' ja kui lootus saab otsa , noh mis siis ikka, järelikult nii on õige...järelikult me ei pidanudki kunagi kuskile jõudma...
:')

Lõppude lõpp...Aitäh

with love M.

Lootuses, et eilne tuleb homme me säilitame selle, mis on kadunud üleeile. Sellepärast jääbki lootus kõigest lootuseks.
Kõik on nii ilmelik ja ebatõene, et ei tea kas nutta või naerda ja see kord for real.
Ma ei suuda seda kuskilt otsast kokku võtta, aga nii nagu siis, nii ka praegu ma kaotan mõistuse, see mis toimub - ei ole õige...või on?

Peab, peab leidma need õiged sõnad praegu, et kirjutada enda jaoks olukord lahti, aga ma ei leia, sest see on nii sügav ja suur, et mul jääbki loota selle peale, et üks väike inimene ei peagi oskama kõike seletada. Isegi kui see on see mida ta tunneb... sest kurat võtaks, pole selget tunnet, on segu...

Nii nunnu unenägu oli öösel. Meeletult armas, kui mõtlen sellele on nii hea olla.
Üldse oli täna tore päev...+5 liitrit jäätissi:D:D haha okei nad seisavad külmikus aga üks ainus teadmine, et mul seda on tekitab minus veel soojema tunde kui muidu.
Peaks retsensiooni ära tegema ja natuke sakut ka ja siis ma olen priii leib:D:D Siis saan filme vaadata. Jejejeje uka-uka.. poes silt: Jäätis- kirss, shokolaad, kaka...kutsusin ema...naersime siis vaatasin jäätise silti...ühesõnaga see oli kakaoga mitte kakaga:D:D
Aaaa ja noh neljaäevad on head...Ekspress ja puha... Hooaeg jõudis ka täna siis vaatan pilti mehest ja nagu udus mõtlen et ohooo Coelho...siis ärkan oma unest ja loen silti Ed Hardy... Haahaha idioot.

Sain korraliku interneti....filmid tulevad ka ülikiiretsi...pool tundi ja voila... olemas. Kopp on sellegi poolest ees... Kool sakib, kodu sakib, sest kool sakib...sest isegi kui koolipäev on lebo olnud siis üle ukseläve astudes ma tunnen, et ma pean magama...seega kodul ongi pmtselt voodi funktsioon. Sirkel saa terveks ja see, et ma ei helista ei tähenda seda, et mind ei koti vaid seda, et mul pole kõneaega ja see, et ma läbi ei astu ei tähenda ka midagi peale selle, et ma olen väss ja siis kui ma olen väss ma olen suht kasutu. Homme ma ei suuska...homme ma teen vaba päeva, sest ma ei VIITSI vedada end nõmmele... tehke mis tahate..mina tuiman ringi.
Nüüd peab otsustama...kas siis une või filmi kasuks....nii mul on valida mitme filmi vahel:
''2012''- tegelt kusti rääkis, et see on saast.
''Sherlock Holmes'' - ainuke asi mis sellega meelde tuleb on Toitsi kommentaar.
''Romeo is Bleeding''- filmist ei te midagi...aga Gary Oldman..tema pärast tõmbasingi.
''An Education''- noooo ma ei tea, lugesin hiljuti ühte filmiblogi...tundus hea film..dunno
''The Private Lives Of Pippa Lee''- selle kohta lugesin ka blogis, tundub lõõgastav, a no see selgub...
Tänaseks ja homseks on sis filme piisavalt...
Muuseas peaks vaatama kas ''Wall street: money never sleeps'' on torrentis saadaval...oleks põnev teada ,mis siis muutub...
JEJE... filmid on viimase aja ühed suurimad lohutajad...ei ea küll millets see tuli, aga see on meeldiv...

Eile polnud internetti jeejee..
Igaljuhul ma jõudsin viiendaks tunniks kooli ja ''koolipäeva'' lõpuks ma olingi valmis kroonima päeva tiitliga ''üks sitt päev'', aga keset moeshow koosolekut helistas Randrüüt ja jeje , me saime neljast kokku.
Megahea...aega üldse ei vaadanud lihtsalt istusime ja lobisesime...alguses olid Maris ja Kristiina ka ja kui me lõpuks Kehrwiederist lahkusime, lahkus Sirkel ja tema järel Maris..mis teha? Läksime EAT'i lobisema... Rääkisme nagu ikka maast ja ilmast, elust ja surmast, mustats ja valgest, naistest ja meestest...mida iganes..kõigest noh...:D
Mul on hea meel...kõige pärast..kõigi pärast...
Nüüd on endal ka Cofi-tabsid olemas..kõlblikud kuni 12.2014 , aga tuleb enne 2012 ära süüa...maailmalõpp pole nalja asi...:D
Teate ...mega hea on olla kodus..lugeda kordamööda Eesti Ekspressi ja raamatut... teate mul on kõht täis ja mul on ülihea olla...ja ma eeldan, et asi on selles, et ...nii palju on muutunud, aga samas kõik on endine..

00.36
...papapa....noh ma usun, et tegu on järjekordse unetu ööga, sest nagu selgus on vaja tega mõned asjad ära.

00.39
eks ma siis raporteerin ..praeguse seisuga on alles 1 banaan ja alla poole tassi kohvi... peaks gettima through the night sellega mis on..

01.03
alles oli ju 00.39...

01.23
http://grete-klass.blogspot.com/2010/02/kultuurinadal.html vaadake seda...mul tuli kohe pisar silma...

02.05
Tihe, sosistav dialoog endaga... vaikimise palved on igati ignoreeritud... ma ei kuula enda sõna...aga suu on juba rääkimisest väsinud.

02.10
banaaniamps kulub igati ära...õnneferomoonid..teate küll

3.03
1/4 suurest tööst tehtud panin võrdluseks kõrvuti katsepildi ja selle mis hetkeseisuks on originaal nüüd parandasin ka paar viga, aga kui pilti tegin nägi ta välja selline....
.. ma siiski rõhutan veel seda, et see on 1/4 ...tuleks perepilt... alumine oli see katsepilt ja ülemine tulevane originaal...

3.40
panin nüüd juba prillid ette, sest silmad hakkavad valutama ...aga noh 2/4 valmis ma arvan, et praegu on see töö kõige hullemas staadiumis..poole peal tuleb alati mõte, et kurat võtaks...aga samas ...noh tuleb lõpuni tega ja siis alles vaadata kas tuleb sest midagi välja või see on igati kaki...... chungini plaat lõppes ära...aa ja noh see puhhi raamat...ärge küsige...

3.46
aaaa banaani teine amps...

4.23
no, mis jama see nüüd on... ma ei tea ju tegelikult kuidas Roberti vend välja näeb...seega tuli veits random ....selline ta oleks pealmise kihiga kui see ära võtta ja kaks alumist kokku lükata on minu arvates parem...näitan:..ma jääks isiklikult millegi säärasju juurde..okei ma saan aru, ei ole fantast..ei ole üldse suurem asi, aga hetkel mul pole füüsilist jõudu enam järkata põhjalikult...hommikul vaatan veel vead üle teen väiksed parandused, siis on kindlasti parem ...
Koera ma ei tee... sama asi..mul pole jõudu ja koer polnud vist nii oluline...ma loodan...

P.S. pilt kuulub pmtselt Kerlile ( mitte enda jaoks) , mis ta sellega edasi teeb on siis omaette asi ...

4.32
kurk valutab...tahaks magada...

4.36
kuna hommikul kell 6 saab 24 magamata tundi täis, siis on see minu jaoks siiski natukene palju, arvestades sellega, et homne õigemini juba tänane on suhteliselt tähtis päev ma ei tohi riskeerida sellega, et hajameelsuse tõttu jään kas auto alla või bussis magama... ma teen lihtsamalt...
ma lihtsalt ei ilmu kooli esimeseks ega ka teiseks , arvatavasti ka mitte kolmandaks tunniks..
ilmselt ma saan magada kuskil kaheksani.
Teeks siis need asjad ära, mis vajavad rohkem mõtlemist, sest praegu ma enam nendeks suuteline pole ja siiiiis....hakkaks mingi aeg ka kooli poole liikuma, et anda pilt ära, raha Pommile, rääkida Matsoga, võtta raha,viia Tiitsonile etc.
ma eeldan, et see mingi aeg oleks keemiaks... Kõige otstarbekam ma usun...


Vabandan kirjavigade pärast...ma ei jaksa enam üle lugeda, let it be...

Ma tahan granaatõuna...dou, kuidas ma tahan seda, aga kuna ilm ei kutsu väga õue, siis ma jään voodile. Megahea, ei tea kas magada või lugeda..ma arvan, et ma peksan schlafenit, siis vaatan geod, siis joonistan, siis vaatan veel geod ja siis loen...hahaha...is naais. Sweeeeeet. I like big time.
Äkki õhtul tuleb inspiratsioon sisse siis kirjutan ehk midagi arukamat ka...

Kardan, et sellel nädalal ei leia piisvalt aega, et lugeda ja tunda ennast selle võrra paremini, sest on nii palju asju mis ootavad oma järjekorda, aga pikk see nädal ikka olla saab?

Ma lihtsalt hakkasin mõtlema täna hoopis teistele inimestele, kui muidu..neile kes peaksid olema ammu unustatud või, kui just mitte unustatud siis olema lihtsalt mälu kaugeimas arhiivis. Ma mõtlesin nende inimeste arengule , sellel ajal kui ma neid tundsin. Võrreldes selle pinnapealse teadmisega ,mis mul on neist praegu. Ma ei panegi tihti tähele seda, et need inimesed siiski läbivad suure arengutee. See tundub ju nii iseenesestmõistetav, kui sa nendega iga päev otseses kontaktis oled, seega ma vist teine kord ei teadvusta endale selle jälgimise tegelikku sisu ja tähtsust. Nimelt arenemine ei täheda alati üles ja alla vaid ka vasakule ja paremale liikumist...ja olid ajad kui nad põiklesid ühest otsast teise ja vaatamata sellele, et see põiklemine ei olnud minuga kuidagi seotud, ma olen saanud seda jälgida. Kas põiklemine oli ka õigustatud..seda ma ei tea...igaljuhul ükskõik kust keegi ka ei alustaks ja kuhu ta ka ei jõuaks siis tulemus on ikkagi see, et me kõik jõuame sama kaugele... ja ma ei vihja absoluutselt surmale. Loeb vaid see mis on igaühe jaoks tema lõpp punkt ja see mis on jäänud lõpu ja alguse vahele...kuid alati ei pea ütlus ''Mida rohkem, seda uhkem'' paika...

Ärge küsiga..ma ei tea, miks see kirjutis siia ilmus:D

BLANK