Ma kuulan kurba-ilusat muusikat Liisi blogist, loen ''Väikest Printsi'' ja joon gripiteed kaneelimeega.
Esimest korda ärkasin kell 3 öösel ja isegi ehmatasin kui kella nägin, sest ärkamiseni oli veel peaaegu 2 tundi, aga need unenäod- ma mäletan neid absoluutselt, aga nad olid nii segased. Mu palavik oli ärgates 39.2 ja ma endiselt loodan, et see pole angiin, mis mind vaevab, sest siis on elul tükiks ajaks kriips peal.
Ühest küljest on päris hea olla, teisest suht sitt, aga elame üle küll, sest hullematki näinud...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar