neljapäev, 23. veebruar 2012

Vahel algab hoolimisest enese allakäik... vaid mõnikord


Selekteeriv ja ainult ühele olukorra poolele keskenduv mõtlemine on keeruline, sest järeldused on mõnikord rasked kanda, aga haigus sunnib mõtlema teisiti- valima keskendumisobjekte ja eks see moonutab reaalsust ka päris olulisel määral. Nii ma siis peangi praegu natukene rahulikumalt võtma, mitte ahmima infot nagu õhku ja laotama ennast päris iga ettevõtmise ette maha. Mitte looma illusioone. Veel. Juurde. Pole hullu midagi. Puhkan nüüd jälle 4-5 päeva, kosun ja olen taas eluinimene.
Tegin tulumaksu deklaratsiooni ära ja ise ei uskunud ka seda, mida näen. Saan tagasi veits vähem kui mu kuupalk praegu on. Võit!
Ehk siis midagi rõõmustavat haiguse kõrvale ka.
Käte peal on veresooned kõik väljas ja noh suht jube vaatepilt, aga ma ei jaksa vedelikku tarbida enam hulludes kogustes, muidu on kohe mõistlik oma töökohaga vetsu kolida.
Lugeda ja magada, siis jälle lugeda ja uuesti magada- see on eesmärk, see on selle nädalalõpu sihtpunkt.

Kommentaare ei ole: