Ei aga emast on reaalselt kopp ees.. Ta on mul lahe ja naljakas ja kõike head..aga on ajad kui ta on lihtsalt niiiii saamatu. Hoiab kinni mingitest oma X ideedest ja ei tahagi arusaada ,et see on ..mm.. nõme?!?!? Teeb haiged järeldused ja üldse mul on tunne mõnikord ,et ta nagu ei teakski mind, kujutab endale ette midagi ja usub seda. Mis kõigehullem on see ,et äkki ta tegelikult ka usub seda mida ta vahest räägib(ajab):O Sessuhtes et ta ei ole objektiivne. Ta ei tea ju igakord täis situatsiooni ja võtab sõna siis kui mõni kohatu kriitika pähe tuleb ,teine kord on ta aga just selline mõistvam tüüp... Ei minu arvates on tal see suhtumine tujudes kinni. Mulle nagu ei meeldi selline asi, kust ma tean miks tal sitt tuju ...ma ütlen rohkem see ei lähe ära ka. Kas asi võib olla talves või äkki selles et on praegu palju vabat aega ja endale tunnistamata tal lihtsalt pole seda kuskile panna. Kuigi ta ise ütleb ,et kui ta tahaks siis leiaks oma ajale mõistliku rakenduse või õigemini kasutaks aega mõistlikult. Nuriseb mu toa kallal , räägib et ma ei õpi:O Jeps.. midagi on viga ...aga mõne aja pärast see läheb üle..mina olen targem nüüd , vastu ma talle väga paukuda ei viitsi juhul kui ta ei hakka juhuslikult meelega närvi ajama..Aano kui närvi siis ikka vääääga närvi. Milleks ma seda kirjutan? Äkki selleks et sellest mitte mõelda ,peas on niigi vähe ruumi ja mõelda veel sellistele probleemidele, kuineid võib sellisteks üldse nimetada. Igaljuhul mul on iilgelt lahe ema aga tal vahepeal lööb see tema vinguvam pool välja..dooh see häirib:D