Veits valesti ju... nooh näiteks see ,et ma ei suuda panna mõtted sõnadesse, neid on lihtsalt nii palju ja kõik segunevad ja mida veel. Täpselt nagu peas räägiks mitu inimest korraga.
Siis kui tekib lünk mõtetes ,käib nii mõnigi kord see üks lause peast läbi, see sama vana nõme lause ''Peale sinu on maailmas veel 6 miljardit inimest.'' ikka ja jälle ma mõtlen sellest... See on nii haige sellist asja öelda...poleks neid kuute miljardit poleks ka minul mõtet. See MINA seisab mõnikord esimesel kohal ,sest ei ole võimalik mõelda koguaeg teistele ...olen olemas MINA ja see ei tähenda, et maailm pöörleb ümber minu persooni, ei, see tähendab ,et kõike peab olema ...Peab armastama ennast , peab armastama teisi. Kõigel on oma koht ja aeg.
Ma ei tea, ma ei tea... Ma olen segaduses... Hetkel ma ei teagi mida ma tahan ja ma ei hakka sellepärast kaelda murdma, täna mitte vähemalt...kuradi ekstrovert raisk.
Igastahes tapab see ,et jõudes hingata rahulikult välja ja mõelda et homme on pingevaba päev tuleb välja ,et homme on kaks füüsikat..mis sugugi ei rõõmusta , ei see pole midagi väääääga hullu lihtsalt mul tunne ,et ma feilisin seele idiootse arvutuste osa...See ei tohiks iseenesest palju muuta ,aga tunne on sitt...aaa no see läheb üle ma usun,niiipea kui füüsika klassi astun.
Ei, elu pole igav, elu on ilus.