Eile sain pea padjale neljast ja seitsmest oli äratus...jeeee. Ei ma ei taha veel magada, üldse midagi ei taha, tulin hiljuti teatrist ja mul on hea olla. Päev oli ka hea nalja kui plaju katus sõitis paremale ja vasakule .Päev oli selles suhtes ka hea ,et polnud füüsikat ega matat ega seda päris saksa keelt, mitte et saksa ajalugu oleks palju toredam ,aga no ma ei tea istub hetkel natuke rohkem kui see mitte ajalugu:) Töid meil ka ei olnud ja noooo kehkas oleks võinud selle maaaluse kasti (loe:jõusaali) osa välja jätta aaa no pole viga kah nkn suurema osa tunnist mängisime võrku. Mulle sobib.
Kumus oli Moliere ''Misantroop'', seda käisimegi vaatamas. Päris hea peab mainima.. Alguses mõtlesin et vaatan tüki ära ja äkki raamatut ei peagi lugema ,aga nüüd on hoopiski tunne ,et raamatut just peabki lugema. Raamatutes on alati kõik nii põhjalik ja blablabla niiet peaks selle lugemise ära tegema.

Piiiiiisike monoloog siis kava lehelt:

''Ausõna kaduda võib elamistahe,
nähes pealt ,kuidas meil kõikjal laitub pahe,
mõte mõnigi kord läbi käinud on peast-
minna kõrbesse siit,ära inimsoo seast.''