Ega minu päev nüüd lill polnud. Tavaline ,väsitav. Võrreldes viimaste päevadega oli tänane üsna sitt, õnneks päästis Kerstin ühest Puki tunnist ja ka sakud möödusid lebodes. Üks mõtetu päev ja kohtadel kui ta enam polnd nii mõtetu muutus ta automaatselt kakaks.
Üldse ei tunne ma enam Pukki ära ja issand kuidas ta ajab kohati närvi, see- eest on leitud ühine keel kellegi muuga,kelle mõistmine vare oli raskendatud.
Nägin kaugelt ühte ilusat inimest täna ja vb see oligi parim päeva osa.
Ma olen nohune ja unine, ma tahan magada, ma lähen magama siis ärkan ja õpin millioniks keemia ja saksakeele tööks.