Eks ta olegi kahjuks nii et ühes inimesed lähevad ,selleks et teised saakisd tulla ja ,et kõik algaks taas otsast peale. Me kasvame lahku , saame kokku , armume, tülitseme ja see ongi lihtsalt üks mängu osa. Seda tuleb võtta kui normaalsust, sest niikuinii kedagi ei koti kui kahju sul on ja tegelikult see polegi oluline. Enesehaletsemine pole kunagi maailma päästnud.
Igaljuhul tahaks kasvada maailmast natukeseks lahku, et vaadata seda kaugelt ja täiesti teise pilguga.
Päev oli hea , üpris lühike aga väsitav. Ilmselt pole ma veel reisi unetute ööde tagajärgedest toibunud. See on tegelikult täitsa hea ,sest ma väsin kiiresti või õigemini ma tunnen väsimust alles koju jõudes...aga ma jään kiiresti magama ja uni on perfektne. Unenäod on ka tasemel, ma lihtsalt tean seda , kahjuks am ei mäleta neid ...vähemalt täna mitte.
Õpetajatega hkkab ka kõik vaikselt oma hea kuju võtma..Toits , Pomm ..nad on kuidagi kõigest üle saanud ja inimesteks hakanud, sama ei saa ma vist öelda Puki kohta mis tegelikult tekitab mulle veits muret kuigi kuskil hingepõhjas ma kordan endale et see on ajutine ja üritan sellest mitte mõelda.
Ma ei oska kuidagi oma olemust seletada, imelik tunne...ma lihtsalt olen ju siis on mul hea...sest nagu Egert kirjutas Pukile ,,Kunagi sa ütlesid et kui inimesel midagi ei valuta on tal hea olla, praegu ei tunne ma ühtegi oma organit.'' Ma vist ei tsiteerinud seda sõnasõnalt aga mõte peaks olema selge.
Täna on filmiõhtu, ma kavatsen vaadata A Beautiful Mind'i , kui ma just varem ära ei vaju.




Ja siis peerud (peaksid olema pirrud) löövad kahest otsast lausa lõkendama.... mida iganes ..
See on normaalne muidu et kõrval arvutis vend loeb midagi säärast nagu : ,,Ma peeretasin nii ,et Mr. Junn ei palunud end kaua oodata...'' kommooon ma kirjutan seda ,sest see naer ei lõpe vist kunagi. Tegelikult ta loeb mingeid inimeste pinlike lugusid vm... suht koom , osad on ikka tasemel lood:D