''The way of life''
Ei ma olen väsinud ja ma ei suuda olla adekvaatne. Ma kaldun emoma , sest ma olengi nukker ja natuke katki. Nii palju pisikesi asja viitavad ühele suurele inimesele. Tegelikult pole ta midagi nii suurt ,aga oleks ta väike siis oleks mul pohhui. Ja ei saa ma midagi sinna teha , no paneks või põlema ennast. Ma mõtlen homsele ja ma ei oska midagi oodata, sest praegu on iga päev nii erinev ja paremaks ei lähe. Ühe näiliselt pisikese asja pärast ma ei saa nautida tuhandet suurt ja head asja.
Ootad koguaeg mingit näppu millest võtta kinni ja mis tõmbab sind kuskilt jumal teab kust välja, aga iga kord saad ainult rusikaid.
Liisi ma siiski tänan ,sest tänu sinu kannatusele ma siiski ärkasin täna heas tujus ja (hahahah teise inimesega) teise inimesena. Pohhui ,et õnn ei kestnud rohkem kui mõned tunnid ,aga no hea on hea.
Krissu tuli tagasi, see on vast kõige suurem õnn täna, üks minu inglikestest tuli tagasi tööle:D
No ja mul käivadki kordamööda head ja halvad mõtted peast. Ja ma ei saaaaaa , mind tapab see, et mina istun ja põen ja kahetsen ja taon peaga vastu seina iga jumala kord ,kui mu aju hakkab tööle, sest iga kord kui see juhtub on alati üks ja sama mõte kohe kummitamas ja täpselt selline ma olen ainuke..ainuke selline põdeja...kui ideaalis meid peaks olema vähemalt kaks.Mind häirib see..häiriiiiib. Selle asemel ,et olla normaalne ma olen katki. Mu mõtted on vales kohas, seal kus kedagi see ei koti, kedagi keda võiks....
Kommooon ma tean ,et ma olen verejanuline aga ... Mida kuradit , mu elu on keskendunud pingsalt ühel ***** ja midagi pole teha ,et päeva algab ja lõppeb samade mõtetegaaaaa. Mul on kahju teist mu sõbrad ,sest ka teie peate koguaeg seda kuulama...mis siis e,t see vb pole veel nii häiriv ,aga ma vingun, ma reaalselt vingun ja ma olen saamatu ,aga ma ei suuda praegu astuda oma varju peale ja saada üle, sest see pole nagu pliks plaks. Aaaa ma vajan kas ajamasinat või mälu kustutajat.
Ei ma olen väsinud ja ma ei suuda olla adekvaatne. Ma kaldun emoma , sest ma olengi nukker ja natuke katki. Nii palju pisikesi asja viitavad ühele suurele inimesele. Tegelikult pole ta midagi nii suurt ,aga oleks ta väike siis oleks mul pohhui. Ja ei saa ma midagi sinna teha , no paneks või põlema ennast. Ma mõtlen homsele ja ma ei oska midagi oodata, sest praegu on iga päev nii erinev ja paremaks ei lähe. Ühe näiliselt pisikese asja pärast ma ei saa nautida tuhandet suurt ja head asja.
Ootad koguaeg mingit näppu millest võtta kinni ja mis tõmbab sind kuskilt jumal teab kust välja, aga iga kord saad ainult rusikaid.
Liisi ma siiski tänan ,sest tänu sinu kannatusele ma siiski ärkasin täna heas tujus ja (hahahah teise inimesega) teise inimesena. Pohhui ,et õnn ei kestnud rohkem kui mõned tunnid ,aga no hea on hea.
Krissu tuli tagasi, see on vast kõige suurem õnn täna, üks minu inglikestest tuli tagasi tööle:D
No ja mul käivadki kordamööda head ja halvad mõtted peast. Ja ma ei saaaaaa , mind tapab see, et mina istun ja põen ja kahetsen ja taon peaga vastu seina iga jumala kord ,kui mu aju hakkab tööle, sest iga kord kui see juhtub on alati üks ja sama mõte kohe kummitamas ja täpselt selline ma olen ainuke..ainuke selline põdeja...kui ideaalis meid peaks olema vähemalt kaks.Mind häirib see..häiriiiiib. Selle asemel ,et olla normaalne ma olen katki. Mu mõtted on vales kohas, seal kus kedagi see ei koti, kedagi keda võiks....
Kommooon ma tean ,et ma olen verejanuline aga ... Mida kuradit , mu elu on keskendunud pingsalt ühel ***** ja midagi pole teha ,et päeva algab ja lõppeb samade mõtetegaaaaa. Mul on kahju teist mu sõbrad ,sest ka teie peate koguaeg seda kuulama...mis siis e,t see vb pole veel nii häiriv ,aga ma vingun, ma reaalselt vingun ja ma olen saamatu ,aga ma ei suuda praegu astuda oma varju peale ja saada üle, sest see pole nagu pliks plaks. Aaaa ma vajan kas ajamasinat või mälu kustutajat.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar