Nad on targad, head õpetajad,päris tihti on nad halvad kuulajad,nad on sunnitud olema endas kinni, kohustatud säilitama distantsi nendega kes ei kuulu nende hulka, armastatud ja vihatud samal ajal.
Nad tunnevad ja tajuvad samamoodi nagu sina ja mina, küllaga mitte kõik tunded on neile lubatud. Nad liiguvad meiega samadel tänavatel sulandudes halli massi . Nad hingavad meiega samat õhku. Ainuke erinevus on see ,et paljud neist on pimedad ,osad neist peavad olema pimedad ,samas teised lihtsalt tahavad olla PIMEDAD,sest nii on kergem. Nad on alati need kes nad peavad olema.

***

Tänast päeva ma kartsin, siiralt. Täna oli eilsete tagajärgede päev. Õnneks läks kõik üle, ei mingeid pahandusi ega kurjasid pilke. Mina olin morn, mina olin väsinud pabistamisest. Mõtlesin üldse, et lasen inka üle ,aga siis Viikholm ikka ütles ,et ma ei vinguks ja läheks nii nagu mind ei kotiks miski. Ja oligi. Me astusime Egertiga klassi ja kõik oli nii pingevaba. Uskumatu. Ju siis minu vabandused olid vastu võetud.
Esimesed tunnid olid mõtetud ,samas kirjanduses ma püüdsin ikka paar mõnusat mõtet kinni. Me võiks rohkem arutada igast asju. Esimest tundi, matat, meil polnud. Saksa oli ka vaba ja ongi kõik jäi üle ainult muusika...sisuliselt 4 tundi+ mata jal oli füüsika järka+ tühi saksa keel ja see teebki kokku tänase koolipäeva.

***

Muuseas ei saanud ka öelda ära külastuskäigust raamatupoodi,kust ma siis soetasin endale 2 uut raamatut. Mis siis lohutab mind veel rohkem, kui raamat või mõne hea inimese sõna. Aga kuna mu head inimesed on parasjagu kas kuskil saksamaal, pärapõrgus või niisama haiged siis ma jään ikkagi raamatute juurde.

***

Tegelikult kõik pole must ja valge ,lihtsalt lootusetu tunne tekib kui sa mõistad ,et üks pisike asi , vale liigutus või mis iganes võib rikkuda ära selle mis oli klots-klotsilt ehitatud ,päevast-päeva...
Mis tunne see on...



Krissu ,come back!!!

You leave me breathless when you close the door
It feels just like you took the air out of the room with you