Estonia hukust on möödas 15 aastat. Kuigi ma olin kahe aastane siis ma mäletan seda päeva kui ema ja vend läksid Estoniaga Rootsi ...toopäev unustas isa mind naabrite juurest ära tuua niiet ma magasin naabrite suures toas ,telekamäng süles. Nüüd kui õnnetusest on möödas palju aastaid ja ma olen üpris mõtlemisvõimeline ma tean seda ,et ema olles mõjutatud mingist sisetundest tuli päev varem tagasi Eestisse...Kui poleks olnud sisetunnet, ma ei tea mis oleks minust saanud. Minu loo lõpp on hea ,aga kui palju on neid kes leinavad siiamaani oma vanemaid või sõpru? Kui palju on neid kelle silme ees põhja suubuv laev?
Mida tundis esimene eestlane ,kes sai teada et Läänemerel on suur õnnetus?...P.S. See oli Lennart Meri.
Mjah Estoniaga läks põhja palju rohkem kui mitusada inimhinge. Mõni asi lihtsalt on selline mida me ei saa kunagi teada.


Aga ,ei kuidas ma siis jätan mainimata siis oma päeva. Väga decent päev. Rahulik, sisukas ja ära keeranud. KN'i arutamine paremal ja vasakulon käimas täies hoos. Ju siis nüüd on hilja ära öelda kui selline soov peaks tulema. Mehansm hakkas tööle. Juba neljapäeval saavad õpetajad oma infotunnis seda arutada ja diskuteerida kultuurinädalat puudutavatel teemadel, sest jutuainet on. Kasvõi see lihtlabane palve ,et sellel nädalal poleks kellelgi kontrolltöid...tähendab juba see võib tekitada mingeid tülisid.
Agas jah ei hakka midagi etteütlema, que sera ,sera!
Mul sai järsku kirutamise ind otsa ja pealegi, ma ärkasin alles hiljuti, pea ei tööta üldse hästi...

See oli hea nv.
Reedel peale kooli ma läksin linna ,kus sai Sirkli kohvikus kokku Kristiinaga ja teine Kristiina oli nkn tööl. Istusime rääkisime, nii palju rääkisime, nii hea oli. Ma igatsesin.
Kui kohvikut hakkati kinni panema läksime me Kristiinaga ära bussi peale, Krissu Viimsisse mina staapi.
Staap oli alguses eriti heaju Eku ja Kusti on pumbad , maas seisid 2 ssrt tühja õllepudelit ja taburetil tühi laudur. Õnneks ma olin just ärajoonud 2 koffeiinitabletti ja mul kammis niisama ka. Kui jõudsid Liisa ja Sirkel hakkasime proovika poole liikuma...Teepeal liitus veel Karl ja me saime Eku vanaema pirukaid ka:D
Proovikas oli kahtlemata hea, taaskord. Vahepeal oli meiega ka Kerstin kes lõpuks läks ikkagi viimase trammiga koju ja joinis ka Aaps.
Öösel väike trip staapi peatusega faas ühe juures.
Kamm-jamm ja kokteilid + top shop, nii mööduski meie järjekordne staabiöö.
Hommik algas vähemalt 2 korda. Esimest korda lõugamisega mul on song teist korda ma ei tea millega ja kolmandat äraminemisega.
Jubeda parmu tundega me suundusime kohvikusse. Sealt lahkus Krissu kirbukale ja ina jäin toibuma...toibusin päris mitu tundi. Vahepeal liitusid minuga teised kirbuka fännid nagu Marit ,Reelika, Anu ja Anna-Liisa. Ei mulle sobib.
Kui jõudsin koju tuli meelde ,et ma pole midagi söönud ja minu esimene ohver oligi külmik ,kust ma ei saanudki midagi. Ilgelt solvunult külmiku peale hakkasin kirjutama KN'i kava ja sellega mu päeva tegus osa lõppeski. Niiet õhtuni ma lihtsalt lasin schlangi.
Väike tõsine vestlus või pigem monoloog ja ma olin nii surnud et läksin poole üheteistkümnest magama.
***
Tegelikult ütles Kessu eile ühe väga õige asja mulle. Igaüks teab seda nkn ,et sa elad ühe korra ,aga see on nii tavaline ,et tihtipeale selle ütluse sisu kaob. Ma siis käitusin eile lähtuvalt sellest ,et mul on pohhui kas ma kahetsen või ei ,aga ma kindlasti oleks kahetsenud kui ma poleks hakkanud rääkima sellest mis mind painas ja häiris, mis tegi mulle hirmu for god saiks.
Ma ei tea mis läks korda inimesele ja mis mitte ja ma arvan ,et see ei peaks enam huvitama, küllaga aeg on käes ja miski lihtsalt peab muutuma.
Siiski elu tahab elamist ja kõik on ilus;)

Ei no eilne õhtu on igasugusest arvestusest väljas....ma hindaks seda -65464654564-ga.
Hommik oli ka seline, kooli ei tahtnud...selline konkreetne elu mõtetuse tunne oli. Aga üllataval kombel, päev pani kõik paika ja eluomandas jälle mingisuguse mõtte.
Niiet vaatame mis homne päev toob...

Ma sain vist sitaga hakkama. Nüüd see siis kriibib..aa ma ei tea ka:D
Igaljuhul koolipäeva algus oli sitt ja lõpp oli suht sitt, sest küla tund oli viimane ja millegipärast täna see ei meeldinud, ei tea küll miks.
Ma sain eriliselt aru ka sellest ,et tähtis pole kvantiteet vaid kvaliteet ja ma olen uhke enda üle:D Mul on veel põhjust olla uhke:D Peale hommikust inkat Toits ikkagi soovis Aabule täna õnne, olgugi ,et hilinemisega...Parem hilja kui mitte kunagi:D
Nii ,et ma olen uhke laps, kes sai (vist) sitaga hakkama ja kellel on (vist) süümekad:D

17.55

Ma olen juba päris mitu päeva mõelnud just aja teemal. Aeg. Kui mul on hea , ma tahan panna aja seisma, mis on ka normaalne ma usun. Kui mul on sitt ma lohutan ennast sellega, et aeg käib alati samal kiirusel..olgu mul hea või halb, aeg seda ei küsi. Aeg liigub.
See on hea ja samas nii nukker. Sest mõnikord pole see just see õige kiirus, viimasel ajal ma lihtsalt vaatan kella ja unistan sellest,et see ei jääks kunagi seisma, mulle ei sobi elukulg nagu ta praegu on. Ma ei vingu ma konstanteerin fakti ja midagi sinna teha ei saa.

Ivo on jumal:D Hahaha saime täna ka megavara lahti. Viimasel kahel tunnil oli ilge soov ära surra või magama minna vm...sest ei need Viikholmi praegused teemad ega ka Teppo monotoonne karjumine eriti ei tõmba.
Jõudsin mingi aeg koju ka ja läksin magama. Nagu arvata võis helises mu telefon just kõige parema koha peal ja uni katkes. Esimene reegel on see: Kui su und katkestatakse ,tee võimalikult värske ja tavaline hääletoon. Ja kui mulle endale tundus ,et oh ma räägin nii selgelt..siis vastu ma kuulen sellist asja, et ''mu jumal sa kõlad nagu täiesti murtud loom''...Peab veel harjutama.Helistage mulle kui ma magan rohkem, ma pean harjutama.
Ma ei tea , käimas on kooli neljs nädal ja mul on laiskus peal:D Ma ei taha minna homme kooli, sest päeva algus seletab kõik.
Laiskushoog, ei viitsi ülelugeda ega kirjutada...

Toomas Linnupoeg says:
Ma tahaks õpppida
ausalt tahaks

Splendid...

Dialoog:
-Ooo kake schön!
-Pisse schön!

Kas olete näinud laeva mis mastita?
Kas olete näinud laeva mis tüürita?
Kas olete näinud mis meestel on südames, kui meri käib keeru -ja sadam on silme ees- ja sisse ei saa...

Oh see oled sina mu isamaa.
Laev oled sa mastita, laev oled tüürita.
Su masti murdis kauge minevik.
Ja tüüri on juhtind võõras, kuis juhtus.

Peast panin niiet võib esineda vigu.

So maybe you can walk with me a while...

Long Trip Alone-Dierks Bartley

ei tea ,meeldib

Ütlesin Helarile eile ,et lugesin Onegini läbi, aga ma valetasin. Mõni hetk tagasi ma panin raamatu kinni, nüüd juba lõplikult. Mul oli lugemata viimane peatükk. Ma ei tea milles asi on, aga ma ei oska kuidagi iseloomustada loetut. See olukord mis seal tekkis on nii totter ja suhteliselt läbinähtav juba raamatu keskel. Ajaloos on nii palju taolis õnnetu armastuse näiteid ja kui vaadata mineviku kangeastest veel laimelat siis see on ju täitsa igapäevane situatsioon. Sadomashositlik maailm on see milles me elame. Ja no mis sa teed, see lihtsalt on nii. Kuidas sa ütled tunne rõõmu, või sure kurbusesse...mis kasu neist sõnadest on. Inimene on ikkagi niiiiii loll olend. A no mis sa jälle teed. Selline ma olen;)

Ilmselgelt endiselt krank, aga koolis käisin ja jumalteab kui palju ma kuusin täna erinevaid varjante sellest ,mis mul siis viga on. Oletati et sain pipragaasiga silma, et meikisin sitasti, et värvisin ennast guaššidega, et mida iganes. Ja kuidagi nii sitt hakkas endal, et olen haigena koolis ,äkki nakatan veel vm...Samas kuidagi nii armas...kuidagi kõik olid nii...nunnud. Õpetajad soovisid paranemist, õpilased saatsid koju:D Ma tegelikult ei oodanud üldse sellist asja. Rääkisin täna Liivanurmega ka ja võta näpust mina ei olegi keemiline õnnetus, tema on see kes arvutas punktid valesti ja ma sain ikkagi nelja, kolme asemel. Peale kooli kutsus ema korraks poodi, sest tal jäi rahakott koju, õnneks ma ei pidanud kaugele minema. Mingi sehkendamise käigus ma avastasin et ma kaotasin ära oma koolisõrmuse, ma olin valmis nutma juba... Leppisime emaga kokku ,et tellin uue...Kodus hakkasin oma kotis sobrama ja tuli välja ,et seal see oligi. Gajagaja.
Tahtsin veel linna minna, Krissu ja Kessu juurde, aga ema ei lubanud. Ütles ,et näengi kole välja täna, minu koht on siis voodis.



19.15...
See on nii masendav, elu on vahepeal nii super masendav. Ja ei teagi mida selle vastu ette võtta. Mis ma ikka öelda oskan. Oh kauneid aegu ammuseid. Kui ammused nad ikka on ,aga siiski. Kord tahaks kerida elu edasi, kord jälle tagasi. Praegu on lihtsalt nii sündmustelage hetk ,et ükstapuha kuhu seda kerida... Ma tunnen palavikuliselt puudust osadest konkreetsete elulõikudega kaasnevatest emotsioonidest, oi kuidas ma tunnen. Kuidas ma küll igatsen inimesi olgugi ,et nägin neid võibolla mõned tunnid tagasi. Appi kuidas ma tahaks istuda praegu kuskil maas ja teha piipu või niisama istuda ja rääkida. Või istuda mõnes tühjas klassiruumis , laua peal ja vestelda mingitel utoopilistel teemadel mis nkn ei vii kuskile välja...pole oluline kellega, mina mõtlen ikka neid ja samu...või siis seda ja sama..ma ei tea oleneb kuidas võtta.
Tahaks lihtsalt rõvedalt karjuda midagi kellegi kohta ,et Krissu teeks kurja näo ja ütleks TSSSSSS ta on ju siin lähedal ja Liis naeraks ja ütleks et ma olen ikka täitsa loll...või ma ei tea see oli lihtsalt näide. Aaaa noh see mis ma siin välja ladusin on tõesti palju paluda hetkel ,sest nkn analoogsetest asjadest unistab peagi iga viies inimene ja seda iga päev. Niiet see siin on lihtsalt midagi sellist, millest ma tahtsin saada hetkel lahti. Mu nv lihatsalt poleks alanud ,kui ma just praegu ja just siin poleks seda kõike maininud, sest just hetkel mul on/oli selline nostalgia.

Ma olin juba nii valmis kooli minema ,aga ma ei suutnud pea käis ringi niiet jube. Mul on igav, mul on paha, ma ei viitsi midagi teha kodus. Nina jookseb verd ja tatti kordamööda, mul on kopp ees. Söön mett ja joon kummeliteed. Aaaaa ja Kerli, su vaarikamoos on ka ilgelt kasulik ju, nagu ma olen armunud sellessel. Peaks õppima natuke ka, homme ikkagi inka töö ju ...ma teen enne suitsiiidi kui jään koju.
Voodisse!

Esimene 2 ja esimene 4:D Ekool ei valeta.
Tegelikult on pea julmalt paks ja silmaalused on endalegi üllataval kombel süsimustad. Palavikku pole ,sest seda pole peaaegu kunagi ja isu ka pole kuigi süüa tahaks:D Seda tahaks vist alati. Ärkasin öösel mitu korda ja kui panin uuesti silmad kinni nägin samat und. See polnud kaugeltki see sitt uni mis haigepeaga tuleb. See oli nii hea ,et tahakski seal unedemaal elada. Voodist sain lahti alles pool 12 ,sest suht sitt on ennast liigutada,aga ei homme kooli, sest muidu ma ikka saan kuidagi ninakaudu hingata ja no väliselt on kõik niivõrd kuivõrd korras.
Vot loodetavasti homseks pole eriti midagi õppida ja nooo maitea, saab korda.

Ma ei tea mis fuck see on, et ma nüüd haigeks jäin. Läksin koolist varem ära , Kuis ma juba olin nii väsinud siis koju minek tõukekaga kooli juurest võttis rohkem kui kodust linna. Midagi 30-40 min ringis vist. Kodus kraadisin ja nooo vaatepilt kraadiklaasil polnud just kõige parem 38.7... Homme olen kodus voodis ehk siis täpselt seal kus mu koht ongi...iga päev on seal minu koht. Agas jah ainuke ,mis muret teeb on inka töö, sest ma ei viitsi järkasse minna ,aga ma ei viitsi ka koolis lõdiseda ainult sellepärast ,et inka on esimene. Ma siiski otsustasin juba kodu kasuks ja ma ei loodagi ,et ma magan täna hästi....Süüdi on mandlid, see on kindel laks.

'..mul pohhui, mul pohhui, ma nussin läbi ukse...''
Appi mis päev.See oli ilmselgelt hea ja kui ma poleks nii väss ma räägiks sellest ka. Peale kooli tõmbasin oma iidse tõukek rõdult välja...okei see näib välja nagu kaasaegne koli aga see on siiski vana kraam, pühkisin ämblikuvõrkudest puhtaks ja panin selle endale alla. Sõitsin Krissu ja Kessu töö juurde, kus natuke hiljem meiega joinis ka Liis. Gajagaja. Noh mingi aeg olime seal ja seitsmest läksime koju...heaaaa....aaa aga veel enne seda ma jõin umbes neli klaasi vett ära....3 enda oma ja 1 või siis 0.5 Liisi oma...huhu. Väss..nüüd pessu ja tuttu..vist..

21.37
Ma pole kurb, aga ma tunnen ikkagi et miski rõhub. Minu elust kadus täna vist üks inimene, seda küll nii, et mida poleks tohtinudki sellest teada saada. Kuis ma juba sain, siis ma olen inimene ja mul on õigus emotsioonile. See oli siiski tema otsus:).. ma olen praegu soe, lihtsalt soe.

No kui te varem ei teadnud kes segab veinile õlut siis teen teatavaks, et seda teeme meie:D
Jupjup...rahulikust päevast kasvas välja mingi ülihea õhtu:D Gajas....Agaaaaa ma ei taha üldse koooooliii..:( Tahan põletada elu voodis:D A nii vist ei saa. Tahaks parte lasta...nagu telekas vm..noh mängult...Mul poleks eos sellist soovi kui eile poleks sellest mängust juttu olnud:D Aga jap...hea mäng.

Ma ei tea...Tunne on täpselt selline ,et tahaks ropsida ,aga mitte veel, sinna on veel natuke aega ja ma ei mõtle seda otseselt vaid siiski ülekantud tähenduses. S.t. ,et ma lihtsalt tunnen kuidas see hetk mil ma jälle ära keeran läheneb mulle. Ja ma ei taha seda, sest see ei ole lollitamise mõttes ärakeeramine..See on jälle see masenduse hetk. Jah seda annab veel paremale ja vsakule venitada ,aga no kindel see ,et see annab tunda.,justkui hoiataks ette.Ühel kendal päeval on siis : knock,knock, Im here.
Tegelikult ma peaksin tõsiselt hakkama tegelema tervisega, see kord ma pean silmas ikka füüsilist tervist...fking mandlid. Ma ei hakka teid sissejuhatama peensustesse ,aga täna ma vist avastasin ,et kui ma peaksin lähiajal surema siis oleks asi madlites...isegi kui ma jääks auto alla siis süüdi oleksid ainult mandlid. Tore ,et mul endal naljakason , aga see on sitt nali...tean.
Hakkan ravima, kindlasti alates kolmapäevast püüan siis arsti vägistada vm. Ma üüüldse ei taha, ma tean et lugu ei ole sugugi hea ,aga ma tean ka seda ,et ise see üle ei lähe ,kui ta siiani pole üle läinud.
Ei hakka tüütama oma terviseriketega, kuigi ma olen suht uhke...ma olin eelmise aasta jooksul ainult 2 korda haige...saladuskatte all ütlen ,et muu oli imitatsioon...küllaga mitte koolis vaid kodus ema ees...Noooo mitte ,et ma niisama poleks saanud kodus leboda.
Räägin siis tsirka päevast ka...Algas kõik keemia tunnikaga ja ma tõesti loodan ja usun ,et see läks päris hästi, aga ma üldse ei imestaks kui see oleks vaid minu enda luuluu.
Keemiast inkasse ja seejärel muusikasse ja lalaikesse...Normaalne...Turvasime natuke spordipäeval ka...noo selle kohta oleks vist liiga hea öelda ,et see oli hea vm...see oli mõtetu elu põletamine.
Aga hiljem ,seal viru tänava kohvikus toimus mõtekas elu põletamine ...Ikka samade inimestega ,keda ma nii väga armastan.
:)
Kui hakkas külm siis me loomulikult lahkusime ja joosime laiali.
Kojujõudes...noo mis ma okan öelda, mul on kurb vaadata ,et ema muretseb mingite idiootsete äriprobleemide pärast. Jumal ma ju saan aru et põhjust on, aga miks küll ei aita sõnad..miks ei piisa sellest kui ma ütlen et ärgu muretsegu, sest kõik saab korda ja mitte ,et ma sisestaks seda endale või talle. Mõningad asjad on lihtsalt nii lollikindlad. Ma lihtsalt tean seda.
Ma tean üldse kõike;)

Ma tunnen ennast üsna hästi ja üldse ma olen ärakeeranud ja veidi häbematu. Kui vaadat kõige selle kardina taha siis ma olen natukene segaduses, sest ma tunne iga oma keha osakesega, et see ei ole kauaks. Ma kardan seda, et noo läheb persse ja ta nkn läheb, sest elu on täpselt nii triibuline nagu ta on. Tähendab ma ei ole pessimist ju, aga olgem ausad...see on ammu teada tõde ,et kui sa harjud ära selle kõige ilusa ja roosaga ,tõmbub ühel hetkel taevas pilve ja sitta sa enam saad. Aga niikaua kui ma pole veel oma elu lõplikult ära sõnunud ma siis kordan veelkord seda ,et kõik on 100% 5+. Traaa nkn juba homme söön oma sõnu. No surmkindel laks.
Aga päeva juurde tagasi:D
Öelge mulle kuidas süüa ja naerda samaaegselt ,matemaatika tunnis..aga nii et keegi ei märkaks. Igaljuhul ma tegin seda täna ja põhiline on see ,et vaatamata hamstripõskedele Tikker ei spotinud mind. Muahahah(6)
Gajagaja ma ei mäleta mis täna veel oli. Nuuuh, homme on spordipäev, päris ma lähengi kaasa tegema...make me... veab kui ma sinna mõõtmagi lähen, aga see sõltub täiesti asjaoludest, tähendab ühest kindlast asjaolust. Kes mind sinna ikka tahab , ma nkn hakkan seal mõnitama ''vaeseid'' 400m jooksjaid.
Aga nüüd peaks pesema pea puhtaks ja tõlkima ära kõik tuharalihased(butmuskels) ja muud inglise saastad ära, muidu Übi teeb Tai Jitzut homme minuga, või mida iganes. Aaaa Lalaiket peab ka tegema muidu ta tuleb ja sööb mu ära ...gajagaja...istub pähe.

Noh mul on kerge uni, aga üldiselt oli päev päris nunnu. Naerda sai ja siis võib arvata, et päev on korda läinud.
Ma olen sisukus ise.

there's so much more than empty conversations,
filled with empty words...

Oeh, kõik oleks ju kena kui poleks koduseid töid.Ei, tegelikult minupärast olgu needki ,aga tagasihoidlikumates kogustes, kui me juba nendest räägime.
Mata ülesanded omavad mind...fuuk. Aga ei elu on ilus. Raha lugeda oskan , seega aitab matemaatikast mulle:D
Päev oli ka suhtselt kena.

See on nii tavaline. Vaatan hommikul aknast välja, noh, harjukeskmine ilm aga vihmaks vist eriti ei kiskunud. Lähen välja. Teen paar sammu....Traaaaa hakkabki kallama...Ja kõik tehtu läheb pepusse. Juuksed tõmbuvad idiootsetesse lainetesse ja nuuuh....jõuan kooli..Oi kohe läheb ilusaks:D
Tegelikult oli normaalne päev, igaljuhul mitte nii hull nagu ma arvasin. Jeh. Äkki homne päev lõppeb ka kiiresti ja kätte jõuab kolmapäev, siis neljapäev ja kunagi ka reede.

Eile oli waaaay out of space nice õhtu. Selline...hea muusika ja ülima seltskonna seltsis...Nagu suuuveeel. Palju naermist, see pani kõik paika...Ämbliku mõrvamine ...mul pohhui...jutuainet tuli kohe. Öö oli ka täis und ja olematut norskamist, hommik ...seda ma iseloomustaks taaskord hea tujuga:D Noh see oli ju täiuslik nädalavahetus..Nüüdseks on see peaaegu minevik. Homme hommikul algab uus päev..erakordselt sitt päev, kooli päev. Ma nagu ei taha neid tunde noh. Ma ei taha neid nii väga ,et ma kardan neid lausa. Traaa:D

Nii nagu eilne õhtupoolikki vajus ka tänane päev mingil hetkel täiesti ära. Kas asi on koolis, minus, teisest seda ma ei tea aga osad sündmused , inimesed ja asjaolud lihtsalt sunnivad vaikselt ärrituma. Ma nagu püüangi hetkel veel alla neelata aga varem või hiljem viskab üle ja miski jälle muutub. Mingid vaated peab kindlasti muutma ja sellest ma ei mõtle esimest päeva ja just see mis toimub viibki mind vaikselt sinna ,kus ma saakski lõpuks kõik endale selgeks. Kas peaks kellegi kaotama oma elust või just juurde otsima see on ka omaette pusle, sest kuidas saab kõige valutumalt loobuda sellest millega oled harjunud? Teiselt poolt ma jälle mõtlen seda ,et noh elu ju alles algas ja mis ma ikka hoian sealt kinni kus pole mõtet üritadagi haarata. Tuleb minna lihtsalt edasi ja hiljem selgub kas oli see lahti laskmine viga või ei. Maitea vb on see lihtsalt ajutine kriis suhetes, mistahes suhted nad ka poleks. Siis ma näen ikkagi ainult ühte lahendust...natukeseks ajaks kaugeneda üksteisest kartmata seda ,et aina kaugemaks see jääbki... ju siis nii peab olema.
Tähendab ma muudan teemat ja mainin ära ,et oma eesti keele olematu oskuse tõttu ma pidin kolima ,ette ja mind tabas masendus ja väike häbitunne....aga fakk...ees pole üldse paha, samas ma vist ikkagi kolin tagasi taha niipea kui saan esimese kontrolltöö tehtud.
Vot. Tegelikult vaatamata sitale ilmale ,samasugusele tujule ja raskele kotile suutis liis parandada mu tuju kui mitte 100% siis 98 kindlalt. Vsjo.

Nii imelik, jälle...Kristjan saatis mulle mõned päevad tagasi ühe laulu(Men At Work- Down Under) mis on esmalt esitatud 1981..vana eksju...kuulasin seda paar päeva ja noh ma pean tunnistama ,et mulle see isegi meeldib, aga mõte on selles ,et ma polnud seda varem kuulnud ja mis te mõtlete...läksin juuksurisse, istun seal rahulikult, ei puutu kedagi ja just siis hakkas mängima see sama laul... mis kurat see selline on alati. Ma usun ,et seda juhtub kõigil ,aga siiski. Bullshit ju.
Igaljuhul tänane päev oli suisa parem kui eilne. Jälle ei oska öelda, miks aga siiksi. It's true. No pole viga.
Nagu ma juba mainisin käisin ka juuksuris. Midagi ekstreemset ei teanud niiet juuksed on alles ja nad pole isegi rohelised...tgelikult vahe on vaevu märgatav , suht nii nagu oligi, nii ka on...endal on lihtsalt parem natuke.
Rääkisin täna Lennuga Kultuurinädalast , mõtted talle meeldisid, mina ennast tagasi ei hoia niiet kiitsin ise ka takka. Ei tore istumine oli tegelikult. Nii siis.

-..ma tulen taas su sammudesse

Mulle vist ei meeldinud täna eriti koolis. Ma isegi ,et ei tea miks,ühelt poolt oli rahulik ja noh selline argipäevane kui nii saab üldse öelda peale kolme kuud paradiisi. Tundub vähemalt ,et midagi läks viltu. Samas kell tiksus vahetpidamata ja tunnid lõppesid ruttu. Mind veits hirmutab see päev, sest kui ma saan täna öelda ,et ei meeldinud , mis saab siis ,kui hakkavad tööd ja läheb tõesti hulluks...Noh maitea äkki asi ongi sellest tänases passiivsuses. Praegu ma olen küll väsinud, ei ole sellist asja ,et ma tahaks kuskile minna veel täna, pigem kerge unisus on...aga une hõlma ma täna ei lasku, ei allu provokatsioonile. Mõnda asja vaatasin täna isegi teise nurga alt tegelikult...mõtlesin ehk nurgad pehmeks, iseasi kuidas see mul see kõik mõeldu püsib kui tempo läheb suuremaks. Irooniline on see, et ma olen alati teinud nalju nagu mõnel õpetajal oleks sünnipäev ja kindlasti oli keegi kes läks ka õnge ja hakkas laulma või soovis õnne ja nüüd täna ,kui tõesti oligi sünnipäev siis ..haha..mind lihtsalt lasti üle, ei usutud. Pole siin midagi hullu, aga naljakas. Nagu oleks ise lõpuks tünga saanud. Vot selline oli esimene täiuslik koolipäev...ehk siis teine september.

Aiaiai...noh kui eile polnud veel kooli tunnet siis pean teid rõõmustada ..ma suutsin vist teadvustada endale, seda mid toimub ja toimuma hakkab. Ma ei ole vist väga õnnelik selle kõige üle. Ma ei tea, ei taha käsi määrida vist:D No vaatame mis homne päev toob aga tunniplaan on seni paljulubav...selline keskmine..aga algusega ma pole vist rahul. Igaljuhul täna oli täitsa hea päev..väga hea.. koolis oli mõus lühike aktus...õues...ja peale klassijuhatat läksime Krissu juurde...mõnus vahepeal joinis Liisa ja Egert ja Kusti ja me soovisime Kustile jeje.. Vot minu pisikese inimese ,pisikesed uudised:D