laupäev, 19. september 2009

Ütlesin Helarile eile ,et lugesin Onegini läbi, aga ma valetasin. Mõni hetk tagasi ma panin raamatu kinni, nüüd juba lõplikult. Mul oli lugemata viimane peatükk. Ma ei tea milles asi on, aga ma ei oska kuidagi iseloomustada loetut. See olukord mis seal tekkis on nii totter ja suhteliselt läbinähtav juba raamatu keskel. Ajaloos on nii palju taolis õnnetu armastuse näiteid ja kui vaadata mineviku kangeastest veel laimelat siis see on ju täitsa igapäevane situatsioon. Sadomashositlik maailm on see milles me elame. Ja no mis sa teed, see lihtsalt on nii. Kuidas sa ütled tunne rõõmu, või sure kurbusesse...mis kasu neist sõnadest on. Inimene on ikkagi niiiiii loll olend. A no mis sa jälle teed. Selline ma olen;)

Kommentaare ei ole: