Ma sain vist sitaga hakkama. Nüüd see siis kriibib..aa ma ei tea ka:D
Igaljuhul koolipäeva algus oli sitt ja lõpp oli suht sitt, sest küla tund oli viimane ja millegipärast täna see ei meeldinud, ei tea küll miks.
Ma sain eriliselt aru ka sellest ,et tähtis pole kvantiteet vaid kvaliteet ja ma olen uhke enda üle:D Mul on veel põhjust olla uhke:D Peale hommikust inkat Toits ikkagi soovis Aabule täna õnne, olgugi ,et hilinemisega...Parem hilja kui mitte kunagi:D
Nii ,et ma olen uhke laps, kes sai (vist) sitaga hakkama ja kellel on (vist) süümekad:D

17.55

Ma olen juba päris mitu päeva mõelnud just aja teemal. Aeg. Kui mul on hea , ma tahan panna aja seisma, mis on ka normaalne ma usun. Kui mul on sitt ma lohutan ennast sellega, et aeg käib alati samal kiirusel..olgu mul hea või halb, aeg seda ei küsi. Aeg liigub.
See on hea ja samas nii nukker. Sest mõnikord pole see just see õige kiirus, viimasel ajal ma lihtsalt vaatan kella ja unistan sellest,et see ei jääks kunagi seisma, mulle ei sobi elukulg nagu ta praegu on. Ma ei vingu ma konstanteerin fakti ja midagi sinna teha ei saa.