neljapäev, 3. september 2009

Nii imelik, jälle...Kristjan saatis mulle mõned päevad tagasi ühe laulu(Men At Work- Down Under) mis on esmalt esitatud 1981..vana eksju...kuulasin seda paar päeva ja noh ma pean tunnistama ,et mulle see isegi meeldib, aga mõte on selles ,et ma polnud seda varem kuulnud ja mis te mõtlete...läksin juuksurisse, istun seal rahulikult, ei puutu kedagi ja just siis hakkas mängima see sama laul... mis kurat see selline on alati. Ma usun ,et seda juhtub kõigil ,aga siiski. Bullshit ju.
Igaljuhul tänane päev oli suisa parem kui eilne. Jälle ei oska öelda, miks aga siiksi. It's true. No pole viga.
Nagu ma juba mainisin käisin ka juuksuris. Midagi ekstreemset ei teanud niiet juuksed on alles ja nad pole isegi rohelised...tgelikult vahe on vaevu märgatav , suht nii nagu oligi, nii ka on...endal on lihtsalt parem natuke.
Rääkisin täna Lennuga Kultuurinädalast , mõtted talle meeldisid, mina ennast tagasi ei hoia niiet kiitsin ise ka takka. Ei tore istumine oli tegelikult. Nii siis.

-..ma tulen taas su sammudesse

Kommentaare ei ole: