Mulle vist ei meeldinud täna eriti koolis. Ma isegi ,et ei tea miks,ühelt poolt oli rahulik ja noh selline argipäevane kui nii saab üldse öelda peale kolme kuud paradiisi. Tundub vähemalt ,et midagi läks viltu. Samas kell tiksus vahetpidamata ja tunnid lõppesid ruttu. Mind veits hirmutab see päev, sest kui ma saan täna öelda ,et ei meeldinud , mis saab siis ,kui hakkavad tööd ja läheb tõesti hulluks...Noh maitea äkki asi ongi sellest tänases passiivsuses. Praegu ma olen küll väsinud, ei ole sellist asja ,et ma tahaks kuskile minna veel täna, pigem kerge unisus on...aga une hõlma ma täna ei lasku, ei allu provokatsioonile. Mõnda asja vaatasin täna isegi teise nurga alt tegelikult...mõtlesin ehk nurgad pehmeks, iseasi kuidas see mul see kõik mõeldu püsib kui tempo läheb suuremaks. Irooniline on see, et ma olen alati teinud nalju nagu mõnel õpetajal oleks sünnipäev ja kindlasti oli keegi kes läks ka õnge ja hakkas laulma või soovis õnne ja nüüd täna ,kui tõesti oligi sünnipäev siis ..haha..mind lihtsalt lasti üle, ei usutud. Pole siin midagi hullu, aga naljakas. Nagu oleks ise lõpuks tünga saanud. Vot selline oli esimene täiuslik koolipäev...ehk siis teine september.