Kell on 6.10 ja tere mul pole und. Ma olin alles pool tundi tagasi õnnelik, kui unesegane Kristjan ütles, et Kiisal on äike- ma olin õnnelik, sest silly me arvas, et kui äike on Kiisal ega ta siis Tallinna ei jõua... 15 min. tagasi ma olin õnnelik, sest müristas väga vaikselt ja ma arvasin, et äkki ma ei kardagi enam äikest. 5 min. tagasi ma veendusin sellest, et ma kardan äikest ikka nagu põrgut ja see pool minust ilmselt niipea ei muutu.
Ma ei maganud, aga ma tegin kõike muud. Ma suhtlesin kuni kõik magama läksid, ma skeemisin, ma vaatasin sarja ja kuulasin muusikat, ma emosin ja ma jõudsin lahenduseni - mis raudselt ei õigusta ennast vaid on tingitud hetkemeeleolust (pagan miks väljas välgutama peab, õnneks müristamist tapab muusika!!!)
Täna on 23. juuli 2011 ja ...kurat ma ei teagi päris täpselt mida ma öelda tahtsin... ..2011 ja ma vaatan veel natukene sarja ja eks näis äkki magan seejärel oma elu maha, sest see on naeruväärne ja ma tahaks, et kõik see absurdne bullshit laheneks ja ma tahan oma sõpra tagasi, more than anything... äratage mind siis kui leiutate ajamasina (või äärmisel juhul mälu kustutaja vm..), muidu ei meikki senssi, sest see on hale-naljakas olukord, mis toob esile absoluutselt kõik võimalikud emotsioonid ja kuna diilimine tunnetega on nii aeganõudev, peab seda aega ka unearvelt võtma... Aiiii karramba, persse need emotsioonid, sitt olukord on nii või teisiti sitt ja pole see mitte mingi tuleviku väetis, sest tulevik koosneb magamisest, mis on hullem kui elu põletamine- mis siis, et mõnedel päevadel on uni maailma nauditavam olek? (vaevalt, et uni ASI on???)...
Ma olen selles ebamäärases heas tujus, kui näol on lollakas muie, mille põhjal võiks öelda et mul ongi päris hea tuju, aga sisemiselt ma nutan... ei ausalt... ja ma peksan segast ja ÄIKE SAI LÄBI..KISS MY ASS nüüd. Jummel jummel... ma vist flipin, aga tead, see on see kurb-tore flipp...
Mida ma ikka seletan seletamatut?
Toivo ütleks selle kohta, et sa ei saa rääkida maitsetest värvides or smthing.
Ma olen selles ebamäärases heas tujus, kui näol on lollakas muie, mille põhjal võiks öelda et mul ongi päris hea tuju, aga sisemiselt ma nutan... ei ausalt... ja ma peksan segast ja ÄIKE SAI LÄBI..KISS MY ASS nüüd. Jummel jummel... ma vist flipin, aga tead, see on see kurb-tore flipp...
Mida ma ikka seletan seletamatut?
Toivo ütleks selle kohta, et sa ei saa rääkida maitsetest värvides or smthing.
Miks ma siiiiiiiiil pole, ma ei saa aru... ja keegi pole kunagi osanud vastata sellele küsimusele...masendav.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar