esmaspäev, 25. juuli 2011

Ssssitase karma päev, homsest hakkan tõstma karmat!

Pilk võib rääkida õnnest, mis luhtus,
nagu pilvine eha
tuhmilt ütlevad silmad : nii juhtus...
midagi pole teha...

Kirjutan siia samasse uuesti, aga kell on tegelikult 4.59 mitte 1.42 . Jep, ma ei maga- vampiirhuaan. Ütle mulle, kuidas sa magad öösel, kui maailm vajab päästmist. DUUUH.
Ma olen mõelnud terve öö maast ja taevast. Ma ei ole enam hardcore broken kurb inimene ja kui mingil hetkel ma peaksin jälle murduma ja ikkagi tundma ennast kurvalt või kuidagi muud moodi õnnetult, siis on see kõigest mingi osa. See aeg möödub ja siis tuleb midagi ilusat, siis juhtub taaskord midagi koledat ja peale seda uuesti midagi väga vahvat- see on elu.
Lihtsalt tead Sõber. Ma ei saa surra peale igat totaalset läbikukkumist (kuigi teine kord täitsa tahaks). Sitasest teadmisest, et põrusin piisab. Jah, päeva pealt ma ei saa üle ja ei unusta asju, mis väänavad kogu sisemuse väljapoole, mis peavadki mind kummitama- muidu poleks me ju suhelnud, kui praegu poleks midagi tõeliselt liigutavat meenutada. Ma ei taha midagi unustada, sest need on väärtuslikud kummitused. Ometi ju algas meie lühilugu sellest, et ma ajasin sind närvi, kui lihtsalt ei lasknud sul (diagonaalis) nautida teenitud und ... naljakas.. hea algus tahtsin öelda...
Ma tahan saada paremaks inimeseks ja ma saangi kunagi maailma parimaks inimeseks, ma saan nii heaks, et tuleb teine inimene, kes ei ütle mulle enam ''head aega'' teades samal ajal, et on minu kangelane (nagu peaksid teadma sina - mul on kahju, kui ma seda piisavalt selgeks ei teinud) ja kui see juhtub ma mäletan Sind, sest minu kurjem pool ütleb sulle ''no big thanks to you'' aga minu parem pool võtab su ees mütsi maha- kui minust saab maailma parim inimene, siis seda ka tänu Sinule.

Muidugi ma armastan sind ka edaspidi ja loomulikult ma hoian sulle mõlemad oma pöidlad, selles pole ega teki mitte kunagi kahtlust.

Sinu päralt on terve ilm, sinu oma on üks ainus MA :))

Kommentaare ei ole: